/nginx/o/2012/02/10/949822t1had1d.jpg)
Võrreldes eraettevõtetega on Eesti riigifirmade juhid Fontese analüütiku Ilmar Põhjala kinnitusel alamakstud.
Analüütik: Eesti riigifirmade juhid on alamakstud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pea kõik Eesti inimesed on kursis sellega, et mujal Euroopa Liidus makstakse kordades paremat palka kui Eestis. Antud seos kehtib ka tippjuhtide puhul. Kui on soov tuua mingit valdkonda arendama vastava ala professionaal, siis ei konkureerita enam Eesti tööjõuturul ja arvestama peab rahvusvahelise palgaturuga,» kommenteeris Põhjala Estonian Airi Tero Taskila palganumbreid.
«Riigifirma juhtide edetabelit vaadates tekib minul hoopis küsimus, miks Eesti Energia juht Sandor Liive töötasu nii väike on,» lisas ta.
Küsimus tekib arvestades vastutuse ulatust ja Eesti Energia kontserni suurust ja iga aasta kasvavat ärikasumit. «Ja ärikasumi kasv ei tule Eesti Energias sisetarbijatelt nagu sageli ekslikult arvatakse,» märkis ta.
Põhjala kinnitusel tuleb siit välja üks probleemidest, Eesti tööandjad on valmis maksma mujalt pärit inimestele märksa paremat palka kui Eesti enda inimestele, seda isegi juhul, kui oskused ja kogemused on samal tasemel. «Mingil määral on see mõistetav, teisest riigist tulijale peab kompenseerima ka elukeskkonna muutust, samas on see siiski ebaaus kohalike töövõtjate seisukohast.»
«Rääkides Eesti juhtide palgaturust, siis nii uskumatu kui see ka ei ole, siis võrreldes eraettevõtetega on riigifirmade juhid (jättes välja siis Tero Taskila) alamakstud,» kinnitab Põhjala.
Mida annaks riigifirmades teisiti teha, on reguleerida seadusandlust selliselt, et tippjuhtidele oleks võimalik siduda palk paindlikumalt äritulemuste ja -eesmärkide täitmisega. Kindlasti tuleks jälgida, milliseid kompensatsioone makstakse juhtidele nende töölt lahkumise korral.
«Kui Taskila suudab Estonian Airi viia 2013. aasta lõpuks kasumisse nagu ta lubanud on, siis minu meelest on riik teinud hea valiku ning me saaks suurepärase näite sellest, kuidas ikkagi juht tegelikult mõjutab organisatsiooni käekäiku.»