/nginx/o/2024/01/31/15861507t1h95b3.png)
/nginx/o/2024/01/31/15861510t1hebfa.png)
Põlva Soojuse juht Tarmo Kirotar ütleb, et märkimisväärse verstapostini on jõutud tasapisi toimetades, kuid kindla eesmärgiga – hoida inimeste kodud ja töökohad soojana.
Sisuturundus
Põlva Soojus – juba 30 aastat toasooja
Kuigi ettevõttel ja selle eelkäijatel on pikk ajalugu, pole Tarmo Kirotari sõnul mõtet seoses spetsiifilise tegevusalaga erilisest eduloost rääkida. «Aktsiaseltsi Põlva Soojus põhitegevus on soojuse tootmine, jaotamine ja müük. Siht on alati olnud pakkuda kohalikele võimalikult head teenust ja tegutseda märkamatult, et inimesed ei saaks arugi, kuidas soojus majja tuleb. Viimaste aastate suured hinnahüpped pole lasknud meil muidugi märkamatuks jääda ja vahel ei saa kliendid arugi, miks nende küte maksab nii palju rohkem ajalehes ära trükitud maailmaturuhinnast,» räägib ta.
Selgituseks võib öelda, et kaugkütte maksumust ei võta keegi laest, vaid seda kalkuleeritakse keeruliste valemitega ja koostöös konkurentsiametiga. Soojuse hind on kulupõhine ja koosneb lisaks kütuste (maagaas, vedelgaas, hakkpuit) ja elektrienergia hindadele ka ettevõtte tegevuskuludest ning soojuse tootmiseks tehtud investeeringutest. Suurim osa hinnas on maagaasil – 44 protsenti. Gaasi hinna komponendid on omakorda börsihind, müüja marginaal, võrgutasu, strateegilise gaasivaru varumakse ja aktsiis.
/nginx/o/2024/01/31/15861508t1h83a2.jpg)
Soojaturu kõikumistel lõppu ei paista
«Meie valdkonnas loevad pikaajalised head lepingud – see on see, mis aitab hinda hoida ühtlasel tasemel,» ütleb Kirotar. Neid stabiilsust mõjutavaid tegureid on aga omajagu. «Mõned aastad tagasi moodustas suur osa Põlva Soojuse tööst torustike ehitus ja uuendamine Põlva linnas. Ligemale kümme aastat oleme tootnud 2/3 Põlva linna soojusenergiast hakkekatlaga. Ka sellel aastal taotleme märgist Tõhus Kaugküte, mis antakse juhul, kui soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat».
Valdade liitumisega lisandusid uued katlamajad, mis vajasid ja vajavad täielikku ajakohastamist. 2022. aasta kevadest käib põhiline tants kütuste varustuse ja hindade ümber, mis andis tõuke uute tehniliste lahenduste elluviimisele. Eesmärk on tagada tarbijale soodsam soojuse hind. Paati aitavad kõigutada ka muutlikud ilmaolud. «Olen oma töökohal üheksas aasta ja võin öelda, et 2023. aasta sügis oli eriline, sest suvi kestis meie mõistes poole oktoobrini. 2021. aastal taheti majadesse soojust juba augusti keskel, aasta hiljem septembris,» meenutab Kirotar.
Võib tunduda üllatav, kuid küttefirma töö sõltub ka üha paremini soojustatud hoonetest. «Soojustamine on väga tervitatav, tänu sellele tarbitakse vähem kütet ja loodusesse paiskuv CO2 kogus on väiksem. Paraku on nii, et soojuse vähenev tarbimine teeb meile tootmise kallimaks, sest käigus peame hoidma kõiki kommunikatsioone. Aga pole hullu, saame hakkama,» räägib Kirotar dilemmast.
Ta lisab, et see kaootilisus ei näigi lõppevat. «Kui ei mõjuta hindu maailmaturg, siis teeb seda ilmastik. Kui mitte ilmastik, siis miski muu. Põhiline on kõige selle juures püüda jääda rahulikuks ja teha oma tööd nii hästi, kui on võimalik. Et inimestel oleks soe ja nad ei peaks muretsema,» ütleb lõpetuseks Tarmo Kirotar.
Soojust soovides!