/nginx/o/2023/09/29/15622046t1h1208.jpg)
Riigikohtu halduskolleegiumi kolmapäevases määruses rõhutatakse, et kuigi keskkonnaühendused võivad ühe kaebuse esitada korraga paljude raielubade andmise keelamiseks, tuleb vaidlusaluste metsade paiknemine geograafilises ruumis konkreetselt ära tähistada.
Kohtuasjas oli vaidluse all küsimus, kas Päästame Eesti Metsad MTÜ esitatud kaebuse alusel saaks kohus keelata keskkonnaametil registreerida metsateatisi, mille puhul ei ole raiete mõju Natura 2000 võrgustiku alale asjakohaselt hinnatud.
Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja sellega nõustus ka ringkonnakohus. Kohtu hinnangul poleks sellise kaebuse korral kohtuotsuse resolutsioon arusaadav ja täidetav.
Riigikohtu halduskolleegiumi tänase kohtumäärusega rahuldati Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus ning tühistati varasemad kohtute määrused. Seetõttu jätkub menetlus halduskohtus.
Kolleegium nõustus kohtutega, et kaebaja nõue on liiga üldine, jättes ebamääraseks, millistes metsades kaebaja õigupoolest Natura hindamist nõuab. Kaebaja tähistas need metsad ära üldiste tunnuste alusel, kuid kohtuasja korrakohaseks lahendamiseks ja kohtuotsuse mõju selgeks piiritlemiseks peavad vaidlusalused metsad olema piiritletud üheselt geograafilisel alal. Metsad võib kaebaja tähistada näiteks katastriüksuste loetlemise või ka piisavalt täpse kaardimaterjali abil.
Tegemist on põhimõtteliselt kõrvaldatava puudusega. Riigikohtu hinnangul on mõistlik, et halduskohus annab kaebajale uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Halduskolleegium märkis, et kaebaja kui keskkonnaühenduse keelamiskaebuse esitamine ülisuure hulga veel andmata haldusaktide peale ei ole ainus võimalus keskkonnaõiguse normidega seostuva avaliku huvi tõhusaks kaitseks.
Kolleegiumi ettepanekul oleks menetlusosaliste ja kohtu ressursse säästvam algatada pilootvaidlused tüüpjuhtumite osas, mille lahendused oleksid siduvad tulevikus ka teistele sarnastele juhtumitele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)