/nginx/o/2024/01/31/15861276t1heebf.jpg)
«Kui klient soovib, oleme valmis tegema kasvõi betoonist päästerõngaid,» lubab Eesti ühe suurima moositootja, tänavu 35. tegutsemisaastat tähistava AS Bacula üks omanikke ja juhataja Vahur Vuks ning räägib firma arengust, selle juhtimise põhitõdedest ja moosikeetmise eripäradest lähemalt.
Bacula lugu sai alguse halli nõukogude aja lõpus, kui 1988. aastal võeti vastu kooperatsiooniseadus, mis lubas tegeleda eraettevõtlusega. «Töötasin sel ajal Rõngu tehase mahlatsehhis juhatajana. Olin lugenud Ungaris kasutusel olevast tehnoloogiast, mille abil saab mahlatootmise ülejäägist – pressijäägist – ekstraheerida toiduvärvi. Küsisin ühelt tuttavalt, toonase TPI õppejõult nõu, kuidas seda kõige paremini teha. Peagi hakkasimegi tema juhtnööride järgi talitama ning veetemperatuuri ja -kogusega mängima. Pressist tuli välja vedelik, mis pandi tankidesse seisma, seejärel separeeriti, filtreeriti ja kontsentreeriti samal moel nagu mahlgi. Nii saime kooperatiivi tootmise käima,» kirjeldab Vahur Vuks.
Julge hundi rind on rasvane
Tol ajal oli nõue, et asutatav kooperatiiv peab kuuluma riikliku ettevõtte juurde. Vuks sai Rõngu tehase juhtkonnalt, kes olid uuendusmeelsed inimesed, nõusoleku ja lepiti kokku tootmise üksikasjades. Ka toiduvärvi hakati edukalt müüma. «Nõukogude ajal ostsid varustajad, kui nad tarvilikku kaupa nägid, kohe poole või terve aasta varu välja. Siis olid igal endast lugupidaval tarbijate kooperatiivil oma kondiitritööstused. Käisingi neile oma toodet müümas, pakkusin seda ka Livikole, Kalevile ja Tallinna külmhoonele nr 1, praegusele Premiale. Nad ostsid kõik värvi korraga ära, meie saime raha kätte, maksime tehasele kasutatud ressursside ja töötajatele töö eest,» meenutab Vuks üksjagu tormilist algust.
«Olles toiduvärvi äri liikuma saanud, mõtlesime, kuidas edasi minna. Olin varem töötanud Kilingi-Nõmme leivatehases, tundsin kondiitrite hingeelu ja teadsin, et neil on moosi vaja. Toona pakendati moose pooleliitristesse ja liitristesse purkidesse, meie olime innovaatilised ja tahtsime seda teha kolmeliitrises purgis. Hakkasime siis 1991. aastal esimesi moosikatsetusi tegema, kuid ega kõik kohe libedalt ei läinud. Esmalt otsisime pektiini, et moos piisavalt paks oleks. Kondiiter ei taha vedelat moosi, muidu tordi ülemine kiht sõidab alumise pealt ära. Kui pektiin leitud, katsetasime õige konsistentsiga. Rõngus on Kõver kõrts, kus oli toona kondiitritsehh. Mul oli seal hea oma moosipurgiga käia ja lasta kondiitril moosi proovida. Kümnes kord tuli lõpuks välja ka,» naerab Vuks.
Bacula esialgu küll hooajaline äri läks hooga käima. Tootmine Rõngu tehase mahlatsehhis sujus, kuid siis tuli erastamise periood ning uued omanikud ei soovinud rendilepingut pikendada. «Kuulsin tuttavatelt, et peale kolhoosi lagunemist tühjaks jäänud Aakre küla suurfarmis on piimaplokk, mis sobib tootmiseks. Seal tegimegi moosi kuni 2005. aastani, mil ostsime kohalikult mehelt noorkarjalauda.»
Äris tuleb inimestega rohkem rääkida
Vuks rõhutab, et ei ole vaja kogu aeg raha peale mõelda, pigem tuleb olla paindlik, otsida lahendusi ja lähtuda sellest, mida klient tahab.
«Tegema peab ikka seda, mida turul nõutakse. Praegu luuakse ettevõtteid mõnikord ainult kasumi eesmärgil. Aga kui seda ei tule, mis siis saab? Ettevõtja peab arvestama enda tervisega, töötajate ja nende tervisega. Kvaliteetne toode on see, mis edu toob.»
Ent ühtki teekonda ei saa läbida ilma komistamata. Ka Baculas on olnud hetki, millest on tulnud õppida. «Enne lõikamist tuleb ikka üheksa korda mõõta. Ja enne millegi soetamist tuleb vähemalt kolm pakkumist võtta, siis on, millega võrrelda. Meil oli näiteks selline lugu, et ostsime tollel hetkel hea hinnaga suure koguse suhkrut. Kuu oli makseaega ja kui see hakkas lähenema, kukkus suhkru hind kolinal. Kallis suhkruhind tegi moosi kalliks ja müüa seda ka ei saanud, sest hind oli kahanenud 30–40 protsenti. Kartsime lausa pankrotti. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Tuleb inimestega rääkida, keegi ikka midagi teab. Meile müüski üks soomlane suure hulga hea hinnaga jõhvikaid, saime need müüdud, suhkruarve tasutud ning jäime ettevõttega siiski vee peale,» kõneleb Vuks.
Ta jätkab: «Huvitav lugu oli ka siis, kui Eesti 1. mail 2004 Euroopa Liitu astus, piirid lahti läksid ning tolliformaalsused kadusid. Ettevõtlikud inimesed tõid Poolast Eestis müümiseks kõige odavamat moosi, mistõttu kukkus meie käive juba esimese kuuga 30 protsenti. Mõni aeg hiljem hakkasid aga kondiitrid meile helistama ja uurima, kas me neile moosi ikka müüme. Tuli välja, et kõige odavam moos ei sobigi igale poole. Juba sama aasta septembris oli meie käive samal tasemel nagu eelmiselgi aastal. Saame hakkama, kui oleme paindlikud ja räägime inimestega. Ega ettevõte ei tee ettevõttega äri, ikka kaks inimest teevad omavahel äri.»
Tulevik on hariduse ja innovatsiooni päralt
Mida toob aga tulevik? «Üks tuttav kunagi rääkis, et igaüks peaks püüdma olla oma ala parim maailmas. Ja kui sa seda juba oled, siis peab nuputama, kuidas veel paremaks saada. Bacula on Eesti üks suurimaid moositootjaid, pühendame 40 tundi nädalas moosikeetmisele, kuid muutustega peab samuti kaasas käima. Praegu soovitakse näiteks suhkruvabasid moose. See ei ole nii lihtne, sest ELis on moosimäärus, mis ütleb, kui palju peab seal olema marju ja suhkrut, et see moosiks kvalifitseeruks. Ka meil on tooteid, kus on vähem marju või suhkrut sees, sest seda soovib tellija. Valmistame koostööpartnerite soovi järgi n-ö rätsepaülikondi.
Katsetame ka sellega, kuidas toota moosi, kuhu pole lisatud suhkrut. Püüame alati kliendi soovidele vastu tulla. Oleme näiteks välja töötanud küpsetuskindla moosi, mis käib väikeste saiakeste ja moosipallide sisse. Ning jäätisevabrik soovis meilt moosi, mis ei külmuks,» räägib Vuks.
Vuks on kirglik hariduse eestkõneleja, tema hinnangul on tuleviku Eestis tarvis palju haritud inimesi. «Kui oled koolis käinud, siis midagi ikka külge jääb ja suudad hiljem tänu sellele ka uusi tarkusi kergemini omandada. Nii on pärast kooli lõpetamist tugev põhi olemas, oskad olemasolevat haridust uute teadmistega siduda ning saad ka muul erialal töötada.» Bacula edu eest on Vuks tänulik kogu meeskonnale ja inimeste pühendumisele.
/nginx/o/2024/01/31/15861277t1he91e.jpg)
AS Bacula peamised ostjagrupid:
Tootegrupid:
/nginx/o/2024/01/31/15861275t1h441c.png)