EKI: hinnang Eesti majandusele on negatiivne

Eesti lipp. Foto: Toomas Erapart

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide detsembris antud hinnangute kohaselt on Eesti majandus taas liikunud majanduskellal kriisiolukorda ning Eesti majanduskliima halveneb tulevikus veelgi, tulenevalt ebapiisavast nõudlusest ning vähesest rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli detsembris 78,5 punkti, mis on naaberriikidest madalaim.

«Selge on see, et lühiajaline vaade on keeruline kogu regioonis, nii Eestis kui ka meie lähiriikides. Tutvustame täna Eesti ettevõtete esindusorganisatsioonidele majanduspoliitika kava. Meie eesmärk on rõhuda Eesti majanduse konkurentsieelistele pikas plaanis ja kuulata ning teha seda, mida ettevõtjad on aastaid riigilt soovinud. Et Eestis oleks lihtne olla ettevõtja – vaba üleliigsest bürokraatiast, üha kuhjuvast aruandlusest, üleliigselt piiravast tööjõupoliitikast ja ettearvamatust õigusruumist. Teisalt tuleb riigil ka jõuliselt toetada suuremat lisandväärtust loovaid valdkondi, olgu nendeks siis teadus- ja arendustegevus, uued tehnoloogiad või energiamajandus. Nendest kahest teljest lähtuvalt oleme välja töötanud kaheksast põhimõttest koosneva konkreetse kava, kuidas anda Eesti ettevõtjatega koos meie majandusele uus energia,» ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tõi konjunktuuri kommenteerides välja, et jätkuvalt on üldiselt majandusest häid märke raske leida. «Oleme taas langenud majanduskliima indikaatorite vaates kriisiolukorda, mis suuresti tähendab, et oleme majandussurutises veel mõnda aega. Ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootused ja kindlustunne on langenud oluliselt Euroopa Liidu keskmisest allapoole ning võrrelda ei saa ka Läti või Leeduga, kus majandususaldusindeks on meist oluliselt parem,» sõnas Raudsepp ning lisas, et majanduse iseeneslikku paranemist ei toimu, sest kasvamas on nii töötuse määr kui ka hinnad.