Maksuamet hakkab sel aastal inimesi rangemalt kontrollima (12)
31. jaanuar 2024, 05:43
Uuendatud 31. jaanuar 2024, 09:10
- Maksuamet: pettus on ameti tunnetuse küsimus
Nii häid aegu pole Eestis veel olnud, ütleb maksu- ja tolliameti juht Raigo Uukkivi: «Mitte kunagi varem pole nii palju makse laekunud.» Rahas mõõdetuna tähendab see enam kui miljard eurot maksutulu kuus.
Kuid rõõmustamiseks ja lootuseks, et majandus nüüd kiiresti kosuma hakkab, siiski põhjust pole. Asi on selles, et kuigi miljardilised maksulaekumised võivad tunduda suured, on inflatsiooni ja muude majandusmurede tõttu suurenenud ka kulud, seletab Uukkivi. «Meie näeme tööjõumaksude laekumisi ja nende järgi on viimastel kuudel olnud tööl 4000–5000 inimest vähem kui aasta tagasi, novembris 6000 inimest vähem,» ütles Uukkivi.
Käibe- ja tarbimismaksude laekumisi vaadates näeb Uukkivi samasugust pilti, kui statistikat koguvad ametid juba enam kui poolteist aastat tagasi maalima hakkasid: raskustes on ehitus, töötlev tööstus, veondus-laondus. Ehitusäri välismaal pitsitab meie põhiliste ekspordiriikide endi nõrkus ja kõrged hinnad Eestis, riigisiseselt aga kõrge euribor.
Maksud makstakse ka viisaka küsimise peale
Seevastu saavad Uukkivi andmetel rõõmustada pangad-kindlustusandjad ning mingil määral ka majutus-toitlustus, kus on juures tuhatkond lisatöötajat. «Positiivse poole pealt näeme ka, et ettevõtjate deklaratsioonides on põhivara soetamine 15 protsenti kasvanud,» ütles Uukkivi. See tähendab näiteks kinnisvara või tootmisseadmete hankimist, mis omakorda näitab, et ettevõtetel on lootus laieneda ja/või tootmist suurendada.
Ja kui rohkem toodetakse, võib loota ka suuremat maksutulu. Sel aastal rakendub terve hulk uusi makse, valitsus plaanib lisa ka 2025. aastaks.
Uute maksude kehtestamisega kaasneb enamasti arutelu, kas neid on ikka vaja, ehk piisaks juba sisse seatud maksude hoolsamast kogumisest. Uukkivi ütleb aga, et Eestis kogutakse makse tõhusalt – maksuauk on tema sõnul 2,5 protsenti kõikidest kogutavatest maksudest ehk ligi 300 miljonit eurot, millega me olla Euroopa Liidus ja OECD võrdluses parimad.
«Hinnanguliselt kolmandik saamata jäävatest maksudest on käibemaks, kolmandik tööjõumaksud ja kolmandik muud maksud,» hindab Uukkivi. «Loomulikult tegeleme sellega pidevalt: maksuamet võttis ühendust 10 000 maksumaksjaga, kelle andmetes oli anomaaliaid või ebakõlasid. 2023. aastal laekus tänu sellele algatusele 104 miljonit eurot rohkem makse! Ja see ei olnud mingi karm sissenõudmine, et audiitor läks sisse – ei, sellest 104 miljonist eurost maksti 85 miljonit eurot küsimise peale kohe ära, osa on ajatatud.»
Seejuures ei olnud tegemist ühekordse õnnestumisega – kui ettevõtjad otsustavad 2023. aasta eest dividende võtta, laekub tänu sellele maksuküsimisele riigile 130 miljonit eurot rohkem makse, kui algselt oodata võis, märkis Uukkivi.
«Maksutulude osakaal on Eesti riigieelarves suhteliselt suur, 80–85 protsenti,» lausus Uukkivi. «Läinud aasta eest laekub ligi 12 miljardit eurot ja sellest üle 99 protsendi vabatahtlikult. Tänu sellele, et oleme teinud maksukohustuse täitmise hästi lihtsaks, pakume head kliendikogemust, aitame deklaratsioone täita. Ja me saame teada, kui neid võimalusi ei kasutata.»
Muidugi ongi neid, kes püüavad need võimalused või kohustused täitmata jätta, kasutades näiteks rahvasuus OÜtamisena tuntud skeemi. Uukkivi sõnul jaguneb OÜtamine maksuameti silmis kaheks pettuseks. Esimene on käibemaksupettus ehk firma raha eest ostetakse koju diivaneid ja telereid. Teine on sotsiaalmaksupettus ehk inimesed ei saa palka, vaid esitavad töö eest firma kaudu arveid.
Viimane on aina teravam probleem, märkis Uukkivi. «Inimesed teenivad tulu aina kirevamal moel, tööampsud lähevad aina lühemaks, elatusallikaid on juurde tulnud – sisuloome, kinnisvara üürileandmine. Platvormimajanduse puhul on huvitav moment, et sel aastal peavad platvormid esimest korda meile teatama, kellele nad rahalisi väljamakseid tegid. Ja esimest korda kasutame võimalust Euroopa maksuhalduritega infot vahetada, et kas näiteks mõni Rootsi kodanik on Eestist saanud kinnisvaratulu.»
Ettevõtete kõrvalepõikamised võetakse eraldi luubi alla
Jaanuaris teatas maksu- ja tolliamet, et võtab luubi alla skeemid, kus üks ettevõte ostab teise ettevõtte või selle varad, aga tehing korraldatakse nii, et ostusumma võlg läheb ostetavasse ettevõttesse. Inglise keeles on skeemi nimi debt pushdown.
Maksuameti seisukoht on, et sellist lahendust kasumi väljaviimiseks kasutada ei saa, ent sellele vaidlevad ägedalt vastu pangaliit ja investeeringutega tegelevad ühingud, teiste seas üks suuremaid fondihaldureid BaltCap.
«Debt pushdown on selline fenomen, et ettevõte ostab end jaotamata kasumi eest ära. Aga maksukohustuse täitmine ei ole karistamine,» ütleb Uukkivi. «Meie huvi on, et oleks võrdne maksukonkurents ja maksud laekuksid. Ei saa olla nii, et kasum viiakse välja ilma maksudeta. Me klaarime turuosalistega selle ära, et oleks selged mängureeglid,» lisab Uukkivi.
Aga miks peaks firmaomanik endale sundkorras palka maksma – on ju üsna tavaline, et Eesti inimesel on palgatöö kõrval firma või paar, aga palgatööst saab piisavalt raha, nii et pole vaja endale ka oma firmast palka võtta. Millal oled maksuameti silmis pätt ja millal mitte?
Selle kohta reegleid polegi – on maksuameti tunnetus. Näiteks kui inimene investeerib osaühingu kaudu aktsiatesse, et oma jõukust kasvatada, aga elamisraha teenib mujalt, on Uukkivi hinnangul tegu valdusfirmaga ja sealt ei peagi palka saama.
Aga mis saab kõikidest toidukulleritest, kes samuti oma OÜ alt tegutseda võivad? Siin ei soovi Uukkivi detailidesse laskuda, aga märgib, et nende jaoks on küsimus selles, kui palju füüsiliselt-reaalselt midagi firmas tehakse. Kust läheb piir, tahab maksuamet enda otsustada jätta. «Me hakkame vastavalt leidudele käituma, see on ausa maksukonkurentsi mõttes oluline,» kinnitab Uukkivi.
Tehnoloogia areng soosib paremat maksulaekumist
Tulevikus ootab maksuameti juht muidki uuendusi. Näiteks võiks kasutusele jääda ainult e-arved. Ja kui praegu tuleb käibemaksu deklareerida alates tuhandeeurostest arvetest, siis Uukkivi sõnul võiks kaaluda selle piiri langetamist nulli peale, sest Eesti raamatupidamistarkvara võimaldab kõike EMTA süsteemi kanda.
«Sellega väheneb halduskoormus, saame paremat teenust pakkuda. Ausatele maksumaksjatele saame pakkuda mugavust. Riik saaks rohkem tulu,» toob Uukkivi välja.
Kuidas suhtub maksuameti juht maksude optimeerimisse? «Agressiivset maksude optimeerimist ma muidugi taunin,» sõnab Uukkivi. «Selleks loetakse tehinguid, mille eesmärk on maksukohustuse vältimine.»
Vastutust maksukorralduse eest näeb Uukkivi eelkõige rahval endal: «Ühiskond ise otsustab, kuidas tahab elada, kuidas maksustada. Aga ei saa küllalt rõhutada, et aus maksukonkurents on ühiskonna alustala.»