Projektijuht: kinnisvara tuleks nõuetekohaselt dokumenteerida

Tunnetuslikult on kahe aasta taguste uusarenduste puhul toimunud10–15 protsendiline hinnalangus, kuid tehingute üldstatistikas see samal määral ei kajastu, sest tehingud kajastuvad statistikas viitega. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi korteriühistute teadlikkus kortermajade paremast majandamisest on kasvanud, leidub just elamute ehitusjärgse korrashoiu planeerimisel veel piisavalt arenguruumi, kirjutab Stell Eesti ASi projektijuht Veiko Välja Linkedinis.

«Korteriühistute paremaks majandamiseks tuleks kogu meie elukondlik kinnisvara, alates selle ehitaja poolt elanikele üleandmise järgselt, asetada kortermaja tehnilise seisukorra ülevaatuse raportis näidatud ajajoonele, mille põhjal koostatakse ühistule pikaajaline majanduskava 5–10 aastale,» märkis Välja ja lisas, et ajas kogutud insener- ja korrashoiuteabele tuginedes on kõigile hoonetele, sealhulgas korterelamute ja selle osaks olevatele piirdekonstruktsioonidele, seadmetele ja tehnosüsteemidele võimalik määrata tehniline kasutusiga, ehk teisisõnu soovituslik parim enne remondi kuupäev.

Vastavalt kinnisvara tehnilise hindamise juhendile, tähendab Välja sõnul tehniline kasutusiga kortermaja kasutuselevõtule järgnevat aega. «Keskmine tehniline kasutusiga on aeg, mille möödudes on soovitatav ehitise osa, tehnosüsteem või seade põhjalikult remontida või vajadusel välja vahetada. Tehniline kasutusiga võib vahelduda mitmeid aastaid, kuna ehitamisel või remontidel kasutatud materjalide, süsteemide ja seadmete kvaliteet, paigaldustingimused ja paigalduse meetodid võivad erinevate ning isegi väliselt sarnaste hoonete lõikes oluliselt erineda,» märkis Välja.