Eesti pankade kogukasum kerkis mullu ligi miljardi euroni

Pilt on illustratiivne. LHV pank, Swedbank. Foto: Kollaaž

Eestis tegutsevad pangad olid 2023. aasta kokkuvõttes väga kasumlikud: nad teenisid viimases kvartalis kasumit 235 miljonit eurot ja aasta kokkuvõttes 940 miljonit eurot, teatas Eesti Pank

«Pankade kasumlikkus ehk kasumi osakaal varadesse oli 2023. aastal ligikaudu 60 protsenti kõrgem kui pikaajaline keskmine, » selgitas Eesti keskpank.

Eesti panga teatel on kommertspankade kasum kiiresti kasvanud, kuna ühes euribori tõusuga on hoogsalt kasvanud ka euriboriga seotud laenudelt teenitav tulu. Sellised euriboriga seotud lepingud moodustavad enamiku Eesti eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudes, teatas Eesti Pank.

Ettevaates on aga oodata pankade kasumlikkus vähenemist, kuna erinevalt intressituludest kasvavad intressikulud tõenäoliselt veel mõnda aega. Intressitulude edasist kasvu pole aga oodata, kuna euribori tõus on nüüdseks pea täielikult laenuintressimääradesse üle kandunud.

«Nõudmiseni hoiustelt ehk arvelduskontol hoitavalt rahalt makstavad intressid on väga väikesed, aga tähtajaliste hoiuste intressimäärad on kiiresti kerkinud. Pole küll tõenäoline, et tähtajaliste hoiuste intressimäär edasi tõuseb, aga kui tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäärades püsib endiselt suur erinevus, siis paigutavad hoiustajad järjest rohkem raha tähtajalistele hoiustele. Koos sellega suurenevad pankade kulud,» hindas Eesti Pank.

Möödunud aasta lõpus oli Eesti inimeste hoiustest 34 protsenti ja ettevõtete hoiustest 27 protsenti tähtajalistel hoiustel. Kui intressimäärad 2008.–2009. aastal viimati nii kõrged olid, oli ligikaudu pool rahast tähtajalistel hoiustel.

Pankade bilansimaht oli detsembris 41,3 miljardit eurot, kasvades aastataguse ajaga võrreldes 9,4 protsendi ehk 3551 miljoni euro võrra

Hoiuste maht pankades oli detsembris 29,5 miljardit eurot, kasvades 2022. aasta detsembriga võtteldes 1393 miljoni euro võrra. Hoiustest 6,8 miljardit eurot moodustasid residentidest majapidamiste ja ettevõtete tähtajalised hoiused, mille aastakasv oli 164 protsenti. Mitteresidentide hoiuste maht kasvas aastaga 712 miljoni euro võrra ja moodustas hoiuste jäägist 15 protsenti.