Ministeerium: Eesti võlakirjade risk on võrreldes Ukraina sõja algusega vähenenud

Superministeeriumi hoone. Majas tegutseb rahandusministeerium. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmehe sõnul hinnastati Eesti riigivõlakirjade hiljutine emissioon võrdlemisi korrektselt, mida näitab ka järelturg, kus Eesti võlakiri kaupleb emissioonipäevaga enam-vähem samal tasemel.

10. jaanuaril emiteeris Eesti 1 miljardi euro väärtuses kümneaastaseid võlakirju, mille kupongi intressimääraks kujunes 3,25 protsenti aastas. Lunastamistähtaeg on 2034. aasta jaanuaris. Võlakirju soovis märkida ligi 180 investorit enam kui 7,2 miljardi euro eest. Võlakirjade ostjateks olid eelkõige Euroopa riikide pangad, pensioni- ja investeerimisfondid.

Luurmees selgitas ministeeriumi blogis, et riigi krediidireitingul on küll oluline roll võlakirjade hinnastamisel, aga see ei ole ainuke tegur, mis kulukuse emiteerija jaoks määrab. «Investorite jaoks on oluline ka võlakirjade tootlus ja likviidsus järelturul, emitendi tuntus, teiste sarnaste emitentide tehingud ning meie regioonis viimasel ajal ka geopoliitiline risk. Võlakirjade likviidsust omakorda mõjutab emiteerimise sagedus ja regulaarsus ning emissioonide maht,» tõi ta välja.