Jõukuse kasvatamisel võib abi olla Dow’ koertest

Dow’ koerte investeerimisstrateegia pole viimastel aastatel loodetud rikkust koju vedanud, kuid aastad pole ju vennad. Foto: MICHAL CIZEK/AFP/SCANPIX

Investeerimisstrateegia, mis näeb ette panustamist investorite soosingu kaotanud aktsiatele, võib keerulistel aegadel osutuda äärmiselt tulutoovaks.

Äripäeva investor Toomas andis laupäeval omanimelisel konverentsil kõigi silme all sisse korralduse kiibitootja Nvidia aktsiate ostmiseks.

Eesti päritolu turupsühholoog ja tehnilise analüüsi guru Alexander Elder, kes osales üritusel videosilla teel USAst, ei kiitnud seda tehingut heaks. Talle ei meeldinud juba tõik, et aktsia hind oli ostu ajaks rekordkõrgel.

Elder ei otsi kauplemisideid mitte investorite lemmikute, vaid pigem ärapõlatud aktsiate seast. Tema vaatab USA juhtiva aktsiaindeksi S&P 500 nimekirjast 20 põlatumat aktsiat ja nn Dow’ koeri. Kui tehnilise analüüsi näitajad ja aktsia hinnamustrid sobivad, siis ostab midagi.

Kindlasti tuleb siinkohal teha vahet, et investor Toomas on pikaajaline investor, mitte lühiajalisele tulemusele orienteeritud kaupleja – nendel lähenemistel on suur vahe. Aga kes või mis on Dow’ koerad?

Tegemist on strateegiaga, mis otsib n-ö moest läinud dividendiaktsiaid. Selleks reastatakse aasta lõpus USA aktsiaindeksisse Dow Jones kuuluvad väärtpaberid nende dividenditootluse alusel. Kümme suurima dividenditootlusega aktsiat ongi Dow’ koerad – mingil põhjusel investorite soosingus kaotanud aktsiad. Jaanuaris ostetakse neid aktsiaid, et detsembris uuesti Dow’ koerad ritta panna ja jaanuaris ostetud väärtpaberid maha müüa. Lihtne!

See Michael O’Higginsi loodud strateegia on pikaajaliselt end õigustanud aktsiaturu keskmisest tootlusest parema tulemuse saamiseks. O’Higgins kasutas strateegiat 33 aastat ja kirjutas 1990ndatel menukraamatu «Beating the Dow» («​Dow’ aktsiaindeksi löömine»), mis kinnitab, et isegi vaid 5000 dollariga võib saada rikkaks.

Praeguseks 76-aastane O’Higgins rääkis Forbesile, et kui soosingu kaotanud ettevõtted suudavad endiselt maksta dividende, tehakse tavaliselt ettevõtetes ümberkorraldused – saamatud juhid lüüakse minema ja uued juhid hakkavad korda looma. «Teine põhjus on tsükliline maailm,» märkis ta. «Langustsüklitele kipuvad ikka järgnema tõusutsüklid.»

Kuid tasub panna tähele, et Dow’ koerad ei löö kogu aeg turgu. Pöörasel pulliturul (nagu mullu) saab see strateegia indeksitelt peksa, ent kui aktsiad on karuturul või rahulikul pulliturul, kipuvad koerad indekseid lööma. Vahepeal aga kogutakse dividende.

Viimasel ajal on see strateegia olnud edukas vaid kahel aastal seitsmest, kuna tehnoloogiasektoril on läinud väga hästi. Näiteks Apple’i ja Microsofti aktsiad on indekseid tõstnud ja põlualused aktsiad pole suutnud selle tempoga sammu pidada.

Tulusad põlualused

Praegugi 160 miljoni dollari väärtuses varasid juhtiva firma pealik O’Higgins ütles, et ostab odavaid asju ja teab, et neil ettevõtetel on probleemid. «Kas sa tõesti tahad osta aktsiaid, kui ettevõttel pole probleeme ja kui nad on ebanormaalselt kallid?» küsis ta. Aga eks see ole tüüpiline vaidluse koht – kas osta kasvu- või väärtusaktsiaid.

Ka Elder ütles, et tema on nagu vanaproua poenimekirjaga. Siiski ei osta ta aktsiaid dividendide saamise eesmärgil, vaid pigem seetõttu, et need aktsiad pole soosingus. Ta märkis, et karjast eraldi olemine on ohtlik, kuid võib olla tasuv. Ja mõnikord on karjas lolluste tegemine ohtlikum.

Kuid kas Dow’ koerad on ennast õigustanud? Alates 1972. aastast 2023. aasta lõpuni tootsid Dow’ koerad 45 340-protsendilise kogutootluse. Dow Jonesi tööstuskeskmine ise tootis vaid 21 459 protsenti. Laiem indeks S&P 500 teenis samal ajal 20 254 protsenti. Pole paha?

Ent Dow’ koertest veel ägedam on Dow’ väikeste koerte strateegia. Eelmainitud kümnest aktsiast valitakse välja viis aktsiat, mille hinnad dollarites on väikseimad. Alates 1972. aastast on väikesed koerad teeninud 81 752 protsendi suuruse kogutootluse ehk keskmiselt 13,77 protsenti aastas. Dow’ koerte pikaajaline keskmine aastatootlus on 12,49 protsenti, Dow’ 30 tootlus 10,89 ning S&P 500 tootlus 10,76 protsenti. Võivad tunduda väikesed vahed, aga aastakümnetega on vahe kolossaalne. Samas, senised tootlused ei garanteeri edu tulevikus ja ​odavamad aktsiad on kõikuvamad, tunnistas O’Higgins.

Dow’ koerteni jõudis O’Higgins pangas töötades, kui pani tähele, et rikkad investorid ja nende nõustajad on nagu naelutatud Dow Jonesi tööstuskeskmisesse kuuluvate soliidsete aktsiate külge. Nii võttis ta ette 30 aktsiat ja hakkas katsetama, kuidas saada paremat tulemust – ei pea ju omama kõiki 30 aktsiat. Ja sellest kasvasid välja ka Dow’ väikesed koerad.

«Ettevõtete kasumid on sellised, nagu raamatupidajad ütlevad, ja nendega saab manipuleerida,» lausus O’Higgins. «Võtame näiteks Enroni – see imiteeris edukat ettevõtet, aga nad ei teeninud midagi. Aga dividendide kohta ei saa öelda, et ühe dollari suurune dividend on kaks dollarit.»

Mis ohustab Dow’ koeri? Dividendikärped, aga need on suhteliselt haruldased. Samas langetas Walgreen hiljuti dividendi 48 protsenti, 48 sendilt 25 sendile aktsia kohta. Näide rõhutab taas, et ei tohi panna kõiki mune ühte korvi.

Lisaks muidugi aktsiahindade langus.

Ka kipub kasumite ja dividendide vahel olema seos. Ettevõtted võivad küll punnitada ka kahjumisse langedes vanast rasvast dividende edasi maksta, aga see näitab ohtu. Ka tavalisest oluliselt väiksema kasumiga on raske säilitada senist dividendi, kuid see oleneb ka dividendi väljamaksemäärast ehk mitu protsenti ettevõtte kasumist kulub dividendideks.

Meile jääb käsitöö

USA turul on börsil kaubeldav fond ehk ETF (sümbol DJD), mis järgib Dow’ koerte strateegiat: ostad ETFi, maksad ühe tehingu tasu ega pea rohkem pead vaevama, sest fondivalitseja vahetab ise fondis olevaid aktsiaid. Eesti väikeinvestorid seda ETFi paraku osta ei saa, sest USA fond pole esitanud Euroopas nõutud põhiteabedokumenti.

Jääb muidugi võimalus osta ise need kümme aktsiat ja maksta kümme korda maakleriteenuse tasu, neid uuel aastal müües maksta jälle kümme korda teenustasu ning osta uued aktsiad, makstes jälle kümne tehingu eest. Kas sellisel juhul jääb ka tootlusest midagi järele?

Selline käsitöö pole kuigi kuluefektiivne tegevus, aga Euroopa Komisjoni see ei huvita. Ja nii palju uuendusmeelsust Euroopa finantsturul pole, et luua analoogne fond, mis vastaks ametnike nõuetele. Vähemalt nii LHV kui ka Swedbank teatasid, et nende valikus sellist Dow’ koerte ETFi väikeinvestoritele pole.

Ehk on Dow’ koertest rakendatavam väikeste Dow’ koerte valimine – siis tuleks esimese kahe aasta jooksul 10+10+10 tehingu teenustasu asemel maksta 5+5+5 teenustasu. Ja võib juhtuda, et mõni varasemast seltskonnast jääb ikka põduraks ja seda ei pea välja vahetama.