Rahakratt annab nõu: kuidas autoga seotud kulusid piirata

Ummik Tallinna kesklinnas. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Hinna- ja maksutõusu tuules on iga kokkuhoitud euro oluline. Kuidas aga hoida kokku autoga seotud kulutusi – kas õigem oleks autost üldse loobuda ja kasutada ühistransporti? Nõu annab Eesti parim rahablogija Rahakratt.

1. Autot ei pea omama

Auto omamine on rikastele! Päriselt. Väga paljud inimesed ei peaks üldse autosid omama, sest see seisab neil 95 protsenti ajast. Kui mõelda nii, et umbes 30 protsenti sissetulekust läheb iga kuu autole nagu paljudel eestlastel, tähendab see aasta lõikes, et jaanuarist aprillini töötad sa ainult auto plekkimise nimel. Sõge, eks ole!

Tee endale selgeks, miks ja kui tihti sul autot vaja on, ning selle järgi otsustada, kas otstarbekas on soetada isiklik sõiduvahend Mersu esindusest; kasutada Mobire täisteenusrendi teenust, mille puhul saad autot iga päev kasutada, aga saad sama lihtsalt ka autost loobuda; rentida auto hoopis lühemaks, just selleks ajaks, mil autot rohkem vaja on; kasutada Bolti või Citybee autojagamise teenust või eelistada hoopis ühistransporti ja kulutada mitu paari Nike tosse jala käies.

Minu autoga seotud kulude «optimeerimine» ongi see, et ma ei oma mitte autot, vaid kasutan Eesti päritolu Mobire täisteenusrendi teenust. See annab mulle kindluse, et  tean alati, kui suured mu autoga seotud kulud igal kuul on – iga kuu täpselt sama suured! Eestlased on jäärapäiselt kinni isikliku sõiduauto omamises. Mina ka kunagi ei tahtnud tunnistada mõtet, et ma ei saa autot päris endale. Praegu ei saa ma teistpidi aru, miks peaks mu kasutuses olev auto üldse minu oma olema? Mul on ju tegelikult vaja seda vaid kasutada.

2. Hinda auto kogukulu

Selleks et hinnata, kas auto omamine või soetamine ennast ära tasub, on vaja hinnata kõiki kulusid, mis autoga seoses tekivad. Ega auto kulu ei ole ainult liising – lisaks tulevad rehvid, kindlustus, hooldused, ülevaatused, amortisatsioon, kütus, autopesud jne. Kui taandada kõik autoga seotud kulud kuude peale ära, tuleb päris suur summa. Lisaks veel haldusele kuluv ajakulu, mis on vaat et veel kallim, sest seda ei ole võimalik ka kuskilt juurde hankida. Tihti aga nähakse vaid seda n-ö igakuist liisingumakset või auto väljaostuhinda ja muu unustatakse sujuvalt auto igakuistest kuludest välja. Hiljem aga selgub, et auto omamine käib selgelt üle jõu ning ka auto müümine ei aita tehtud kulutust tasa teha, sest auto väärtus on juba vaid salongist väljasõitmisega oluliselt langenud.

3. Ära sõida kogu aeg – planeeri nn sõidupäevi

Ma olen nõus auto garaažist ainult siis välja ajama, kui ma sellega kuhugi raha tegema lähen. Ega ma muidu niisama tühja ringi ei kaaruta, et mitte rahakotti ja planeeti kiusata. Enamik inimesi kasutab aga autot mõtlematult. Ja pärast on nutuvõru suu ümber, et nii palju raha kulus. Mina planeerin oma sõite ette – panen mitu sõitu kokku ühele päevale ja teen korraga kõik vajalikud pikemad käigud ära. Iga paari kilomeetri pärast ma ei viitsi oma autot isegi parklasse lume alt otsima minna, sellel ei ole mõtet. Kasutan iga nädal ühistransporti ja liigun jalgsi. Minu jaoks peab auto käimapanemine ennast ära tasuma, mis tähendab, et sõidan sellega reaalset tööd tegema ja raha koju tooma.

Praegu on pea iga teine inimene ettevõtja ning tihti on auto soetatud eelkõige töösõitude tegemiseks. Kuid ka siin peab jälgima, et autoga seotud kulud ei käiks firmal üle pea. Kui on valida, kas käia päeval kolme kliendi juures või istuda selle asemel pool päeva teeninduses ja passida kohustuslikku paljaste daamidega seinakalendrit, siis mis sa ise arvad, kumb su ettevõtte vaatest kasulikum on? Kui sina tööd ei tee, pole sul kedagi, kes seda sinu asemel teeb. Mina olen samuti ühemehe konglomeraat ja püüan ära jätta kõik tegevused, mis mu ettevõtte huve ei teeni. Ma ei saa endale lubada mõttetuid tunde töökodade kalendreid imetledes või üllatust, et mu järgmise kuu autokulud on selle kuu omadest kõrgemad mingi lamdaanduri vms pirtsutamise tõttu.