/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2022/08/08/14746572t1h870a.jpg)
Maailma suurim erakapitalifond Blackstone plaanib väidetavalt müüa oma 80-protsendilise osaluse Luminor Pangas, kirjutas Bloomberg. Nende allikate sõnul tahetakse panga eest saada 1,2-kordset omakapitali.
Tellijale
Mida arvatakse Luminori võimalikust müügist? Kes võiks olla ostja
Vastab Avaroni partner Kristel Kivinurm-Priisalm
Kas Luminor on praeguses turuolukorras üldse müüdav?
Kindlasti on müüdav, küsimus on suuresti hinnas.
Kes võiks olla kosilane?
Kuna Luminori näol ei ole tegemist just väikese kalaga Baltikumis, siis mõne konkureeriva panga poolt Blackstone enamusosaluse ära ostmine on arvatavasti välistatud, sest konkurentsiamet ja teised regulaatorid vaevalt selleks loa annaks ja ilmselt puudub ka täna Baltikumis tegutsevatel pankadel huvi selle vastu.
Kosilast tuleb otsida suure tõenäosusega mõne erakapitali fondi seast, kel on olemas tugev know-how panganduses või siis Poolast, kus suurtel riiklikel finantsinstitutsioonidel on võimekust sellises suurusjärgus tehinguid teha. Pigem on Balti turg poolakate jaoks väike, kindlasti mitte ülejõu käiv.
Üks võimalik ostjatest on suurim kindlustusfirma PZU, kellel on juba väga positiivne kogemus kindlustusäri omandamisest Baltikumis. PZU on Poolas juhtiv investor ka kahes pangas (Bank Pekao ja Alior Bank), mistõttu on neil panganduse kompetents ka olemas. Poola investorite jaoks ei ole geopoliitiline risk Baltikumis ka oluliselt erinev koduturu riskist.
Kas lihtsam oleks teha IPO, väljuda osade kaupa ja viia pank börsile?
Arvan, et täna on sellist traditsioonilist panka nagu Luminor üsna keeruline avalikule turule viia, eriti kui võtame arvesse geograafilise aspekti kus Luminor tegutseb, millele on turuosalised geopoliitilise riskipreemia omistanud. Kui Blackstone soovib saada valuatsiooniks 1,2 kordse raamatupidamisliku väärtuse, siis see tähendab, et Luminori 80%-lise tüki hinnaks on ligikaudu 1,7 miljardit eurot, mis Baltikumi kontekstis on kolossaalne number. Kui Blackstone’il ei õnnestu korraga oma tükki avalikult IPO käigus maha müüa, siis see seaks aktsiahinnale kauplemisperioodi alguses riski, sest müügipoolel oleks mõneks ajaks suur tegija olemas.
London ei ole juba pikemat aega Euroopa ettevõtete seas eelistatud börs ja USA jaoks oleks ilmselgelt tegemist liiga väikese tükiga.
Kas riigiti lõhutult oleks panka lihtsam müüa?
See võib nii olla, et erinevate suurusega tükkidele oleks suurem huvi, aga arvan, et see ei ole Blackstone huvides täna, sest organisatsiooni on ikkagi üles ehitatud Baltikumi-üleselt.
Milline võiks olla Luminori hinnalipik?
Blackstone ostis 60%-lise osaluse 2019. aasta lõpus miljardi euro eest, mis tegi ettevõtte valuatsiooniks tollel ajal ühe kordse raamatupidamisliku väärtuse ja ettevõtte omakapitali tootlus oli samal ajal 3,1%.
Bloombergile teadaoleva info kohaselt soovib Blackstone oma 80%-lise osaluse täna müüa valuatsiooniga 1,2 korda raamatupidamislik väärtus, mis on sarnane tase, kus täna kauplevad Skandinaavia pangad Swedbank, SEB ja Nordea, kuigi Luminor on neist ühe nõrgema omakapitali tootlusega täna, mis mõnevõrra valuatsiooni võiks alla tuua.
Kas pank on operatsiooniliselt sellises seisus, et seda kannatab müüa?
Tegelikult on suhteliselt suur üllatus, et Blackstone täna soovib väljuda, sest Luminor on läbi teinud operatsiooniliselt väga suure arengu, eriti oma IT-protsesside arendusega ja kindlasti ei ole ettevõte täna oma täielikku potentsiaali uuenduskuuri järgselt saavutanud ning lisaks on tegemist ühe tugevaima kapitaliseerituse taseme pangaga Baltikumis (Luminori CET1 on 23,9%, võrdluseks Swedbanki emaettevõtte CET1 on 18,7%, LHV 17,5% ja Coop Pank 13,1%).
Ajastuse osas on muidugi selged argumendid väljumiseks olemas – intressimäärad on tipnenud ja aasta keskpaigas nähakse turuosaliste poolt juba intressimäärade langetusi ja kuna Luminori puhul ei ole veel ka intressikulud haripunkti saavutanud ja selge risk on laenukahjumite tõusuks, siis tundub igati loogiline, aga see on kindlasti ka potentsiaalse ostja poolt läbinähtav ja annab valuatsiooni küsimuses eelise ostjale. Seega on väljumise põhjused arvatavasti oluliselt sügavamad.