Ettevõtjate koolitaja selgitab, miks kunagised viielised õpilased töötavad kolmeliste alluvuses

Koolitaja Marko Rillo. Foto: Erakogu

Ettevõtjate koolitamisega tegelev Marko Rillo osales Samsungi koolinoorte ideekonkursil Solve For Tomorrow, et enda väärtuslikke teadmisi noortega jagada. Ideekonkursi raames jagab Rillo nõuandeid, kuidas ettevõtja kombel koolis õppida ja räägib ärimaailma tulevikutrendidest.

Rillo sõnul on Eesti väikeettevõtjate hulk per capita üks kõrgemaid, kuid probleem on väikeettevõtjast suuremaks kasvamises. Ta nendib, et kasvamise protsessis kipuvad elukogenud inimestel ettevõtluses egod ette jääma, mille tõttu enda potentsiaali piiratakse, sest on tung kõike ise kontrollida. Samas nentis Rillo, et noorema põlvkonna ettevõtjate seas ta kõrge enesehinnangu ettejäämist pole täheldanud.

«Üheksakümnendate alguses, kui oli muutuste aeg, siis ennekõike jäid ellu ja said paremini hakkama need, kes endale küünarnukkidega teed tegid. Mul on tunne, et viimase kümne aasta jooksul loodushoiust, planeedist ja jätkusuutlikkusest rääkides ei ole enam tingimata kasv majanduse mõistes kõige olulisem asi. Arvan, et sellest tulenevalt me kasvame kollegiaalsemaks ja üksteisega arvestavamaks ning see on see, mida noored enam hindavad,» ütles ettevõtjate koolitaja Marko Rillo.

Tehisaru roll suureneb

Tuleviku ärimaailmas ei saa mööda vaadata tehisintellektist. Rillo nendib, et kasutab oma töö raames juba praegu alatasa AId. «Näiteks presentatsiooni kokku pannes küsin AI-lt mõtteid ja teemasid, millest presentatsioon rääkida võiks. Tehisintellekt on vestluspartner, kellele ma saan ülesandeid anda. Arvan, et meil hakkab üha enam sedaliiki firmasid, kus IT- ja turundusinimestel on lahti 50 virtuaalset tehisintellekti, kes kõik täidavad ülesandeid,» ütles Rillo ning lisas, et tehisintellekti saab kasutada tööriistana, kuid sellele ei tohiks täielikult lootma jääda, sest juba praegu on sotsiaalmeedias märgata, kuidas näiteks LinkedInis või Facebookis kirjutatakse pikki sisutühjasid tekste, mis on tehisintellekti genereeritud.

Kolmelised mõtlevad rohkem kastist välja kui viielised

Tihti kiputakse haridust ettevõtjaks saamise puhul vähe väärtustama, kuid Rillo märkis, et haridusele panustamise olulisust näitab statistika – need, kes haridusele panustavad, on pikas plaanis edukamad ettevõtjad. Ta nentis, et oluline on kriitiliselt hinnata, kuidas haridusest maksimumi võtta ja keskenduda olulisele ning lasta kõigel ebavajalikul minna. «Guy Kawasaki on enda raamatus öelnud, et põhjus, miks viitele õppinud inimesed töötavad kolmeliste firmades ja neljalised lähevad bürokraatideks, seisneb selles, et kolmelised suudavad palju rohkem kastist välja mõelda ja on ettevõtluses suure tõenäosusega head. Neljased lähevad tegema pigem rutiinset tööd, sest neile meeldib reeglite järgi tegutseda. Taibukad viielised hakkavad kolmedele õppinud inimeste firmades head palka nautima. Hariduse vaatest on oluline läbi mõtestada, kuidas koolis hästi õppides endiselt loov olla ja karbist välja mõelda, sest ettevõtluses on seda kindlasti tarvis,» ütles Rillo.

Haridusliku Samsungi ideekonkurssi Solve For Tomorrow ideekonkurssi juht Egle Tamelyte märkis, et programmist paistis välja noorte tugev tung maailma paremaks muuta läbi mobiilirakenduste. «Tänavune Solve For Tomorrow peateema oli koolikeskkonnas noorte õnnetunde parandamine. Samsungi ainus kriteerium võistkondadele oli, et tegu peab olema lahendusega, mis hõlmaks mingis vormis tehnoloogiat. On näha, et noored usuvad äppide potentsiaali elu paremaks muuta, sest finaali pääsenud viieteistkümnest tööst ainult üks polnud äpp. Lisaks oli näha, et eneseareng läheb noortele väga korda, sest enamik loodud rakendusi oli seotud just selle teemaga,» ütles ta.