Kullainvestoritest suusasõprade jaoks on mäepiletite hinnad hoopis langenud

Foto: Shutterstock

Investeerimisfirma Incrementum AG kirjutab oma uues raportis, et suusakuurortite päevapiletite hinnad on viimastel aastakümnetel eurodes kolm korda kasvanud, aga kullas enam kui poole võrra langenud.

Wolfgang Ambrosi „Schifoan“ („Suusatamine“) on Austria popmuusika üks suurepärasemaid teoseid. Ükski teine lugu ei peegelda austerlaste armastust suusatamise vastu paremini – rõõm päikesest ning suuskade alt õhku paiskavast lumest, ergas atmosfäär suusakeskustes ning soov pühapäev veeta hubase kodu asemel mäel. „Halb päev mäel ületab head päeva töö juures,“ kõlab levinud ütlus, kirjutatakse raportis.

Sellest rõõmust on osa ära võtnud suusakuurortite viimaste aastate kiire piletihindade tõus. Viimase kahe aasta inflatsioonilaine pole puutumata jätnud ka talvevõlumaade väravaid. Sellel talvel on piletite hinnad tõusnud 10,2 protsenti, ületades sellega isegi eelmise aasta kasvu. Salzburgi, Tyroli ja Vorarlbergi 11 suusakuurortis tõusid hinnad eelmisel talvel keskmiselt 8,1 protsenti, selgub raportist. Taoline hinnakasv on paljude kirglike harrastajate jaoks olnud halvaks üllatuseks.

Raportist selgub, et alates 1990/91 aastate talvehooajast on kuurortites tõusnud hinnad keskmiselt 3,5 protsenti aastas. See tähendab, et võrreldes ametliku inflatsiooniga on need tõusnud keskmiselt protsendipunkti võrra kiiremini. Selle ajaperioodi jooksul on piletihinnad enam kui kolmekordistunud.

Kullainvestoritel pole aga põhjust kuravastada. See, mis on tõsi Oktoberfesti ja iPhone’ide kohta, kehtib ka suusakuurortite piletite puhul. Kui vaadata ühe päeva piletihindu, siis kullas mõõdetuna on nende hind eelmise hooajaga võrreldes sisuliselt samaks jäänud. Kullainvestorid saavad sellel hooajal untsi kulla eest 27,6 päevapiletit, eelmisel hooajal oli see näitaja täpselt sama, seisab Incrementumi raportis.

Pikaajaline võrdlus on veelgi muljetavaldavam. Kuurortite päevapiletite hinnad on kullas mõõdetuna olnud varem madalamad vaid 2012/13 (29,0), 2011/12 (28,3) ja 2021/22 (28) hooaegadel. Kui vaadata ajas veidi rohkem tagasi, siis 1990/91 hooajal sai kullauntsi eest 12 päevapiletit, 1998/99 hooajal aga 8,5 piletit.

Vähema eest saab rohkem

Põhjus peitub selles, et kulla hind on alates 1990. aasta talvest tõusnud keskmiselt 6,1 protsenti aastas. See tähendab, et eurodes on kulla hind seitsmekordistunud.

Seega – kullainvestori jaoks on päevapileti hind 33 aastaga kukkunud 57 protsenti. Võrreldes kõige kallima aastaga (1998/99) on hind kukkunud peaaegu 70 protsenti. Kui toona pidi ühe külastuse eest välja käima 0,118 untsi, siis praeguseks on see langenud 0,036 untsini.

Ei tasu unustada, et viimase 30 aasta jooksul on Austria suusakuurortid palju muutunud. Liftide arv on märgatavalt tõusnud, maksimaalne külastajate arv kasvanud ning mugavus paranenud. Paljude aastate eest pidid külmetava suusatajad sõitma mäkke 2-kohalise liftiga, nüüd on liftidel tavaliselt 4-6 soojendusega kohta. T-kujulised liftid asendati istmetega ja istmed asendati kabiinidega. Järjekorrad on väiksemad ning lumetootmistehnoloogia on märgatavalt paranenud.

Kullainvestorid kulutavad suusapiletite peale nüüd tunduvalt vähem raha, aga saavad selle eest palju rohkem.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!