/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/01/22/15844129t1hc196.jpg)
Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tutvustas esmaspäeval maaelukomisjonis toidukaupade hinna jaotust tarneahelas ja selle muutusi aastail 2022–2024; tulemused teevad komisjoni murelikuks.
Riigikogu tunneb muret juurdehindluse pärast jaekettides: eestimaise toidu osakaal võib veelgi langeda
Kõige rohkem on toidukaupade hindades kasvanud kaubanduse osa ning langenud esmatootjate osakaal. Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on kaubandusketil suur jõud hinna survestamiseks, sest nende käes on tarbija. «Kui kaubanduse osakaal hinna jaotuses tarneahelas jääb pikalt nii suureks, siis satuvad tööstuste ja põllumeeste investeeringud löögi alla ja seetõttu on keeruline püsida konkurentsis, mille tagajärjel võib eestimaise toidu osakaal kaubanduses veelgi väheneda,» selgitas ta pressiteate vahendusel.
Kruuse sõnul tõstavad toidutootjad pidevalt oma tõhusust, kui samal ajal kaubandus tegeleb laienemisega ning «24/7» avatuna püsimisega. «Tekib küsimus, kes selle kõik kinni maksab – tundub paratamatu, et lõpuks tunneb seda siiski tarbija oma toidu ostukorvis,» lisas ta.
Komisjoni istungil osalesid Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.