Venemaa naftaeksport Hiinasse kasvab meeletu hooga, Saudi Araabia tõugati troonilt

Aasia rafineerimistehaste kasvav nõudlus aitab Vene naftal hinda hoida. Foto: HANNIBAL HANSCHKE / Scanpix

Kui varem oli Hiina suurim toornaftaga varustaja Saudi Araabia, siis 2023. aastal kerkis selleks Venemaa, näitavad värsked tolliandmed.

Venemaa saatis eelmisel aastal Hiinasse rekordilised 107,02 miljonit tonni toornaftat, mis võrdub 2,14 miljoni barreliga päevas. Varasema aastaga võrreldes kasvasid tarned ligi 25 protsenti: 2022. aastal eksporditi Venemaalt Hiinasse 1,72 miljonit barrelit päevas.

Seejuures sai Venemaast 2023. aastal ka Hiina suurim toornaftaga varustaja, kuna import tunamullu esikohta hoidnud Saudi Araabiast langes möödunud aastal 1,8 protsenti, 85,96 miljoni tonnini.

CNBC kirjutab, et Lähis-Ida naftahiiglane kaotas Venemaale Hiinas turuosa põhjusel, et Lääne sanktsioonide tõttu on nn Uurali nafta soodsam kui saudide pakutav kaup.

Kuigi paberil on lääs kehtestanud Vene toornaftale hinnalae 60 dollarit barreli eest, siis tegelikult kauples Uurali nafta sellest piirist kõrgemal terve 2023. aasta teise poole. Septembri lõpus kerkis Vene toornafta hind ka üle 80 dollari barreli eest. 

CNBC teatel aitasid Uurali toornafta hinda piirmäärast kõrgemale viia India ja Hiina rafineerimistehased, mis on huvitatud soodsama hinnaga toornafta kokkuostmisest. Seejuures ei olevat sanktsioonid suureks probleemiks, sest võimalusi nendest mööda pääsemiseks on rohkesti. Näiteks Hiina rafineerimistehased ei osta sanktsioonide tõttu kütust otse Venemaalt, vaid tarneteks ja laevade kindlustamiseks kasutatakse vahendajaid.

Kogu Hiina toornafta import kasvas 2023. aastal rekordilise 563,99 miljoni tonnini, mis on võrdne 11,28 miljoni barreliga päevas.