:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/24/15676933t1he087.png)
Soome gaasisüsteemi operaator Gasgrid Finland andis teada, et Eesti-Soome vaheline gaasitoru Balticconnector on eeldatavasti turul tagasi alates 22. aprillist.
Eelmise, 8. detsembril tehtud turuteate järgi pidanuks Balticconnector olema rivis alates 1. aprillist.
Eesti süsteemihalduri Elering ütles Postimehele, et kuna Balticconnectori avarii juhtus Soome majandusvööndis ning gaasiühenduse parandustöödel hoiab juhtohje Gasgrid, siis ei saa nad tööde kulgu ega kuupäeva edasilükkamist kommenteerida.
Gasgrid Finlandilt ei õnnestunud Postimehel artikli ilmumise ajaks kommentaari saada.
Küll aga järeldub dokumendiregistritest, et Elering on esitanud keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse Balticconnectori puhastamise ja survekatse korraldamiseks, mis kavandatakse teha pärast parandustööde lõppu.
Balticconnectori pärast remonti tehtavaks puhastuseks ja survekatseks soovitakse võtta Lahepere lahest, Pakrineeme sadama kai lähedusest, kuni 35 000 kuupmeetrit merevett.
Loa saamiseks on Elering esitanud keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu, milles jõutakse järeldusele, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju, mistõttu ei ole põhjalikuma keskkonna mõjude hindamine vajalik ega otstarbekas.
Eesti tarbijat Balticconnector ei mõjuta
Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul on remonditööde pikenemine halb uudis, kuid Eesti gaasitarbija ei pea sellepärast liialt muretsema. «Kõik turuosalised on huvitatud töötavast Balticconnectorist – mida varem see korda saab, seda parem. Eesti tarbijat Balticconnectori rike aga otseselt ei puuduta – Eesti klientide gaas on Lätis maa-aluses hoidlas olemas ja vajadusel saame lisa tuua Leedus asuva Klaipeda terminali kaudu,» kommenteeris Kaasik.
Küll aga mõjutab Balticconnectori turult eemalolek ning remondi pikenemine otseselt soomlasi. «Kogu logistika on Soomes ümber korraldatud: gaasiga varustamine käib nüüd ainult Inkoo terminali kaudu. Ja seda olukorras, kus tarbimine on kasvanud,» kirjeldas Kaasik keerulist situatsiooni.
Seejuures on põhjanaabrite gaasiga varustamisel suur roll just Eesti Gaasil. «Inkoo terminal korraldas novembris talvise võimsuse jagamise – Eesti Gaas sai kuuest tarneaknast kolm. Lisaks oli meil üks broneering varasemast. Esimene laev sai detsembris kohale toimetatud, teise plaanisime tuua jaanuari lõpus, kuid nüüd korraldasime külmade ilmade ja tarbimise kasvu tõttu tarne ümber – lõime selle kaheks ja toome osa Inkoosse juba kohale lähipäevil, teine osa tuleb siis planeeritult jaanuari lõpus,» sõnas Kaasik.
Kuna kogu Soome gaasivarustus tagatakse hetkel LNGga ning töötavaid toruühendusi välisriikidega pole, tuleb soomlastel praegu maksta gaasi eest kallimat hinda kui näiteks Eestis või Euroopas. Samuti tuleb arvestada keeruliste ilmastikuoludega, mis ei luba igal LNG-tankeril Inkoosse jõuda.
«Suurim ülesanne on olnud leida kõige kõrgema, 1A jääklassiga gaasitankerid, mis maksavad tavalistest enam. See on olnud ka üks põhjus, miks Soomes on gaasihind Eestiga võrreldes veidi kõrgem», põhjendas Kaasik.