/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja, haridustöötajate ametiühingujuht Reemo Voltri juhib uue nädala esmaspäevast streiki, kus võib osaleda üle riigi ligi 20 000 inimest: õpetajad, koolitöötajad, lasteaedade ja kutsekoolide töötajad.
Voltri sõnul oleks võimalik streiki ära hoida, kui valitsus nõustuks ametiühingu ja haridusministri Kristina Kallase (Eesti 200) läbirääkimistel jõutud kompromissettepanekuga, et sõlmitaks kolmeaastane kokkulepe, mis tõstaks õpetajate alampalga aastaks 2027 riigi keskmiseni. Kompromiss tähendaks, et valitsus peaks lisama õpetajate palgafondi sel aastal kümme miljonit eurot ning seejärel algaksid ametiühinguga läbirääkimised aastate 2025–2027 palga üle või lepitaks kohe kokku nimetatud kolme aasta palgatõus.
Kui mõni lugeja nüüd järje kaotas, siis tuleb tunnistada, et õpetajate palgasüsteem ja -nõue on keeruline nagu füüsikaülesanne.
Igatahes nõuaks õpetajate alampalga järkjärguline tõus riigi keskmiseni aastatel 2025–2027 kokku umbes 150 miljonit eurot.
«Kui valitsus ei leia kümme miljonit eurot, siis see on ignorantsus,» võtab Voltri kõneluste seisu kokku. «Mina olen nõus kasvõi pühapäeval allkirjastama õpetajate kollektiivlepingut. Või esmaspäeval, kui streik on juba alanud, siis jätkuks kool teisipäeval ja lasteaiad ei peakski tööd seiskama.»
«Aga ainult lubadusi me enam uskuma ei jää,» kinnitab Voltri. Kohtusime kolmapäeva pärastlõunal Tallinnas. Kuna meie tutvus Reemo Voltriga algas ammu enne intervjuud, siis sinatame.
Me leppisime kokku, et kohtume sinuga esmaspäeval Tartus pärast tunde, aga sel nädalal pole sa kooli jõudnudki, sest oled pidanud Tallinnas läbirääkimisi.
Nii on, sest esmaspäeval kutsuti mind riigikogu kultuurikomisjoni ette koos haridus- ja rahandusministriga. Komisjoni liikmete küsimus oli, et mida saaks teha, et streiki ei toimuks.