Rail Baltic vajab hiiglasliku rahaaugu täitmiseks erilahendust

Seni on Rail Balticu ehitamine piirdunud peamiselt tulevaste ristmike ettevalmistamisega. Foto: Sander Ilvest

Ehkki Rail Balticu ehitus kogub hoogu, ei ole veel selge, kelle raha eest raudtee 2030. aastaks lõpuni ehitatakse. Klaar on vaid see, et Balti riikidel tuleb välja töötada mõni eriline rahastusmudel.

Kolme Balti riiki läbiv Rail Baltic on lõpuks paisu tagant liikuma saanud. Kui siiani tegeleti keskkonnamõjude hindamise, maade omandamise, projekteerimise ning kõige muu nähtamatuga – kui ristmike ja ökoduktide ehitamine välja arvata –, siis sel aastal läheb lõpuks ka «päris ehituseks». Rail Balticu Eesti üksus on praeguseks paisanud ehitusturule ligi 70 kilomeetrit raudtee põhitrassi hankeid, mis ootavad ehitajatelt pakkumisi.

See on meeletu maht – Rail Baltic Estonia juhi Anvar Salometsa sõnul võiks väljakuulutatud põhitrassi hangete maksumus küündida umbes 350 miljoni euroni. Esimene leping on juba sõlmitud: 34 miljoni euro eest ehitab 3,8 kilomeetrit Ülemiste jaamast Pärnu suunal taristuehitaja TREV-2 Grupp. Mõistagi ei hakka peamiselt teedeehitajana tuntud TREV-2 raudteerööpaid paigaldama või kontaktvõrku ehitama. Kõikide praeguseks väljakuulutatud põhitrassi hangete eesmärk on rajada raudteele muldkeha, kuhu hiljem saaks panna liiprid, rööpad ja elektriühenduse. Edasised tööd jäävad suure tõenäosusega juba mõnele välisfirmale, kel on kiirraudtee ehitusega kogemusi.