Hiina kalender põhineb 12-aastasel tsüklil, kus iga aasta on seotud ühe loomaga. Alates 10. veebruarist valitseb idamaade sodiaagis müstiline draakon, tuues endaga kaasa jõukust ja head õnne.
Peagi algav draakoniaasta toob rahaõnne
Uue aasta algus Hiina kalendris on liikuva kuupäevaga, jäädes tavaliselt 21. jaanuari ja 20. veebruari vahele. Sageli kattub see teise noorkuuga pärast talvist pööripäeva. Hiina sodiaagis kasutatakse 12 looma – rott, härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga.
Kalendri sünniloo pajatab huvitav legend. Iidsetel aegadel, kui Hiinas ei olnud veel ühtset viisi ajaarvamiseks, otsustas müstiline Nefriitkeiser oma sünnipäeva puhul korraldada võidujooksu Taevaliku Mere ühest otsast teise. Osalema kutsuti kõik keisririigi loomad, aga vaid 12 pääsesid kalendrisse. Salalik vesi ning reeturlikud konkurendid lõpetasid nii mõnegi looma teekonna enneaegselt. Näiteks kavaldas nutikas rott tugeva härja üle, paludes temalt küüti. Lahke härg lubaski roti oma turjale ja tammus läbi vee. Võistluse lõpusirgel hüppas rott aga härja seljast otse üle finišijoone, saavutades esikoha nii võistlusel kui ka Hiina kalendris. Härg pidi leppima teise kohaga. Viimase koha sai aga õnnetu siga, kes oli vahepeal söönud ja magama jäänud. Jooksu lõpetas ta alles pärast virgumist.
Võimu ja hea õnne sümbol
Hiina sodiaak ei tähista ainult aastate tsüklilisust. Seda käsitletakse ka kui horoskoopi, mis aitab heita pilgu inimese sisemaailma. Draakonit peetakse Hiina kultuuris võimu, vapruse ja hea õnne sümboliks. Arvatakse, et draakoniaastal sündinud inimestele kanduvad üle draakoni positiivsed omadused nagu ambitsioonikus, kirglikkus ja karismaatilisus. Nad töötavad sageli juhtivatel positsioonidel ning saavutavad oma eesmärgid näiliselt mängleva kergusega.
Draakonit seostatakse ka külluse ja jõukusega, mille tõttu toob draakoniaasta traditsiooniliselt kaasa edu rahaasjades ning häid võimalusi karjääris.
Aasta vahetumist tähistatakse Hiinas 15 päeva. Pidustuste viimasel päeval toimub traditsiooniliselt laternafestival. Pildil 2023. aasta laternafestival Shanghais, mil tähistati jäneseaasta algust.
Shutterstock
Aastavahetus on hiinlaste jaoks väga oluline püha. Selle eel koristatakse kodu: halb õnn pühitakse minema, et heal oleks ruumi tulla. Seejärel pannakse üles punased kaunistused. Pidustuste ajal tullakse kokku perega ning peetakse rikkalik söömaaeg, kus avaldatakse austust esivanematele. Tavade hulka kuulub ka raha kinkimine lastele ja vallalistele täiskasvanutele, et uus aasta neile eriliselt õnne tooks.
Kuldne draakon
Hiina kalendriaasta vahetumist tähistatakse ka väärismetallide maailmas eriliste kuldmüntide- ja plaatidega. See tava sai alguse 1976. aastal Hongkongis, mil toodeti esimesed Hiina sodiaagi sümbolit kandvad kuldmündid - kusjuures tegemist oli draakoniaasta müntidega.
Sellest said inspiratsiooni ka paljude teiste riikide mainekad vermikojad. Nüüdseks on Hiina kalendri mündid muutunud väga menukaks. Need sobivad hästi nii investeerimiseks kui ka kingituseks. Samuti on need hinnatud kollektsionääride seas.
Maailma kuulsaimateks Hiina sodiaagi müntideks võib pidada The Perth Minti mündiseeria münte. Seeria sai oma alguse 1996. aastal. Traditsiooniliselt vermitakse 12 aasta jooksul 12 erinevat münti – igaühel kujutatakse ühte sodiaagi looma ning iga 12-aastane tsükkel omab unikaalset kujundust ja stiili. Müntide tiraaž on limiteeritud – 1-untsiseid kullast Lunareid vermitakse igal aastal vaid 30 000 eksemplari. Hõbedast 1-untsist Lunarit toodetakse igal aastal 300 000 münti. Draakoniaasta münte on praeguseks vermitud kolmel korral - 2000, 2012 ja 2024. Draakoniaasta mündid on alati olnud ka seeria kõige nõutumad mündid, millel on ka kõige suurem väärtus järelturul.
Kui soovid draakoniaastat alustada väärilise investeeringuga, täiendada oma kollektsiooni või teha kellelegi meeldejääv kingitus, siis tutvu meie draakoniaasta kuldmüntide ja -plaatide valikuga SIIN!