Luubi all ⟩ Juhitavate elektrijaamade puudus ajab elektrihinna lendu

Halbade asjaolude kokkulangemisel ei aitaks isegi Eesti oma tuumajaam Lasnamäe akendes tuledesära hoida – ühisel turul määravad elektri hinda meist suuremad riigid. Foto: Eero Vabamägi

Eesti võiks ehitada endale korraga nii tuumajaama, Auvere teise jaama, vesinik-gaasijaama kui ka pool tuhat tuulikut, ent ikkagi jääb oht, et elektrihind hüppab miljarditesse ulatuvate investeeringute kiuste ülikõrgele.

Pea alati, kui börsihind kerkib tarbija arvates talumatult kõrgele, hakkavad pasunad hüüdma, et Eestisse on kiiresti juurde vaja uusi juhitavaid tootmisvõimsusi. Ainult taastuvenergiaga kaugele ei purjeta, ütlevad selle kriitikud. Iva on selles jutus olemas, sest enamasti just külma ja tuuletu ilmaga – kui ülikõrgete hindade risk on kõige suurem – kerkib elektri börsihind ilmast sõltumatute võimsuste vähesuse tõttu taevasse. Seega on igati loogiline järeldada, et kui tahta jaanuari alguses kogetud hinnašokkidest hoiduda, tuleb Eestisse rajada selliseid võimsusi, mis ei laseks ülikallitel pakkujatel enam turule pääseda. Päris nii lihtne see lahendus aga siiski pole.

Mitmetahulise olukorra kirjeldamiseks sobib mõtteharjutus: mõelda mõni Eestisse kavandatav elektrijaam juba töötavaks. Näiteks 300-megavatine väike tuumareaktor, millest on rääkinud Fermi Energia. Mis juhtunuks 5. jaanuari õhtul kell 17 – mil elekter maksis üle 1700 euro megavatt-tunni eest –, kui meil olnuks omaenda tuumajaam? Juhtunuks see, et Eesti suutnuks küll oma elektritarbimise iseseisvalt ära katta, ent elektrihind jäänuks ikkagi ülikõrgeks.