Unusta elekter, Eestile terendab röögatu vee hind

Kas näiteks Tallinna elanikud oleksid nõus maksma 1,6 euro asemel 3–4 eurot selleks, et ka lähivaldade inimesed saaksid soodsamat vett? Foto: Erik Prozes

Eesti ametnikud püüavad paika saada plaani, kuidas vee hinda Eestis võrdsemalt jaotada. Ühel meelel on kõik ainult selles, et hind peab tõusma.

Eesti inimestel tuleb järgneva 12 aasta jooksul leida kibekiiresti 2,5 miljardit eurot, et veevõrk korda teha. See teeb iga elaniku kohta ligi 160 eurot lisakulu aastas. Kuna Euroopast saadavate toetuste maht kuivab aasta-aastalt aina enam kokku, tuleb raha suuresti tarbijate taskust. Ida-Virumaal toimunud veereformi tutvustaval päeval käisid läbi arvamused, nagu «ega veehind peagi taskukohane olema» ja «las vaesed lähevad valda toetust küsima».

«Investeeringute vajadust suurendavad lähiaastail asulareoveedirektiivi muudatustest tulenevad karmistuvad keskkonnanõuded. Tõhustada tuleb lämmastiku väljapuhastamist reoveest, et pidurdada Läänemere eutrofeerumist. Suuremate reoveepuhastite reoveest tuleb hakata välja puhastama ka ravimijääke, mis on suureks ohuks vee-elustikule. Samuti peab roeveepuhastuse sektor nagu ka teised energiamahukad sektorid muutuma süsinikuneutraalseks. Selle kõige investeeringuvajaduseks on hinnatud hetkel umbes üks miljard eurot,» ütles kliimaministeeriumi kommunikatsiooninõunik Agnes Aaslaid.