Mihkel Nestor: ekspordi kiiret taastumist ilmselt ei tule
12. jaanuar 2024, 18:27
/nginx/o/2023/01/24/15096899t1h77ac.jpg)
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul ei kuku Eesti majandus kõige tõenäolisema prognoosi järgi alanud aastal ei sügavasse kriisi ega liigu ka järsult kasvule ning nõrk väliskeskkond ei luba oodata ka Eestile olulise ekspordisektori kiiret taastumist.
«Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12 protsenti, jaemüük oli mullusest 9 protsenti madalam, tarbijakindlus püsib varaste 1990. aastate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8 protsenti,» tõi Nestor pressiteates välja.
«Kas siit saab ainult paremaks minna või ootab meid hullem alles ees?» küsis ta.
Nestori põhistsenaariumi järgi Eesti majandus ei ela ega sure 2024. aastal. «Eesti majandus on ekspordi suure tähtsuse tõttu väga sõltuv väliskeskkonnast. Kui vaadata neid prognoose, mis täna euroalale ja meie peamistele kaubanduspartneritele visandatakse, on avanev pilt üsna rõõmutu ka seal. Enamiku prognoosijate hinnangul ootab euroala ees null-koma-midagi protsendine majanduskasv. Ka selleni jõudmisel on oluline eeldus see, et Euroopa Keskpank hakkab õige pea kärpima intressimäärasid,» selgitas analüütik.
SEB hinnangul langetab keskpank peamised intressimäärad protsendi võrra ja aasta lõpuks võiks euribor 3 protsendile või pisut alla selle kukkuda. Väiksemad laenumaksed lubavad majapidamistel aga rohkem tarbida ja ettevõtetele võiks laenamise odavnemine anda senisest enam indu investeeringuid teha.
«Mis puudutab meie peamisi kaubanduspartnereid Soomet ja Rootsit, on vaade majandusele seal euroala keskmisega suhteliselt sarnane, ent Põhjamaade oluliseks eripäraks on kinnisvara- ja ehitussektori pea täielik seiskumine. Ülimadalate ehitusinvesteeringute tõttu tundub tõenäoline, et SKT muutus on neis riikides 2024. aastal miinusmärgiga ja Eesti eksportööride väljavaade seal seega kesine,» nentis Nestor.
Eestile tähendab selline väliskeskkond analüütiku sõnul ennekõike seda, et kiiret ekspordi taastumist ei ole loota. «Ilmselt saavutab eksport küll aasta keskpaigaks oma põhja, kuid edasine kasv saab olema väga aeglane, eriti Põhjamaade turgudel,» lisas ta.
Selle tulemusena jätkub tema hinnangul eelmisel aastal alanud trend, kus ennekõike töötlevas tööstuses ja seda abistavatel tegevusaladel väheneb nõudlus töökäte järele ning töötus suureneb. Töötuse kasvu panustab ka ehitussektor, kus ennekõike just erasektori tellimuste vähenemine teravalt tunda annab. Samas ei võta koondamised väga laiaulatuslikke mõõtmeid ja töötuse kasv piirdub 1–2 protsendiga.
«Et tööta jäämise oht ei puuduta keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesi, ei vähene mullusega võrreldes oluliselt tarbimine. Samuti pole vaatamata tehinguaktiivsuse vähenemisele oodata kinnisvarahindade kukkumist, sest müügiga pole kellelgi kiire ja soodsamad intressimäärad hakkavad aasta teises pooles huvi kinnisvara vastu taas kasvatama,» prognoosib SEB analüütik.
Samas märkis ta, et on ka optimiste, kes hindavad, et tänavune aasta tuleb oodatust oluliselt parem. «Nimelt on majanduskasvu seni pidurdanud ennekõike inimeste pessimistlikud hoiakud, mida on süvendanud inflatsioon ja intressimäärade tõus. Nüüd, kus intressimäärad peaksid peagi langema, usuvad optimistid, et tegelikult võib majanduskasv ka üsna hoogsalt taastuda. On ju seis pea kõigi riikide tööturgudel endiselt üsna hea, tööhõive kõrge ja palgadki tublisti kerkinud. Kui taastub lootus, et majandusseis peagi paraneb, võivad inimesed seetõttu asuda üsna hoogsalt tarbima, mis omakorda paneb ettevõtted tootmisvõimsust kasvatama ehk investeerima,» selgitas Nestor.
Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt aga Eesti majanduse viimastel kuudel võimust võtnud trendid süvenevad. «On täiesti võimalik, et vaatamata aina madalamaks muutuvale võrdlusbaasile jätkub ekspordi kiire langus ka edaspidi. Tööstusettevõtted, kes on seni suutnud varasemate puhvrite arvelt tööjõudu hoida, hakkavad lootuse kadudes töötajaid koondama. Lisaks Põhjamaade ehitusturuga seotud ettevõtetele teatab globaalse nõudluse halvenemise tõttu Eestis tegevuse kokkutõmbamisest ka mõni suur välisomanduses tööstus, mis oma suure koondatute hulga tõttu olukorda tööturul tõsiselt halvendab,» kirjeldas analüütik võimalikku stsenaariumi.
Ulatuslike koondamiste tõttu tööstuses tõuseks juba suve hakul töötuse määr 10 protsendi juurde, mis hakkab ilmselgelt mõjutama ka ülejäänud majanduse toimimist. «Jaekaubanduses langeb müük järsult, tuues endaga kaasa täiendava koondamislaine. Maad võtab üldine hirm tuleviku pärast, töötajaid koondama asuvad ka ettevõtted, kus siiani on ärikonjunktuur olnud üsna hea, kuid kardetakse hullemat. Aasta lõpuks on töötus kasvanud juba 15 protsendi lähedale ja majandus on paiskunud sügavasse langusse,» jätkas Nestor.
«Kinnisvaraturul igasugune tegevus soikub ja aasta teises pooles hakkavad toimuma esimesed sundmüügid, mille tulemusena langevad kinnisvarahinnad 20–25 protsenti. Paanika majanduse tuleviku osas sunnib valitsuse tagasi pöörama kõik senised maksutõusud ja võtma eelarvepuudujäägi katmiseks uut laenu. Kahjuks ei õnnestu seda aga piisavalt kiiresti majandusse suunata ja selle mõju hakkab avalduma alles 2025. aasta lõpupoole. Seni jääb Eesti virelema sügavasse majanduskriisi, mille tulemusena langeb Eesti elatustase aastatetagusesse aega,» võttis analüütik kokku musteima prognoosi.