Müller: investorid võivad olla ümber hinnanud riikide suhtelisi riske

Madis Müller, Eesti Panga president. Foto: Arno Mikkor

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul võis Eesti emiteeritud võlakirjade intressimäära kujunemisel lisaks riigi majanduslikule seisule rolli mängida ka investorite hinnang võimalikele riskidele pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale.

Valitsus emiteeris kolmapäeval kümneaastaseid võlakirju ühe miljardi euro väärtuses. Võlakirjade kupongi intressimääraks kujunes 3,25 protsenti aastas ning nende lunastamistähtaeg on 2034. aasta jaanuaris.

Huvi Eesti riigi võlakirjade vastu osutus oodatust kõrgemaks, sest võlakirju soovis märkida ligi 180 investorit enam kui 7,2 miljardi euro eest. Võlakirjade ostjateks on eelkõige Euroopa riikide pangad, pensioni- ja investeerimisfondid.

«Eesti riik sattus pikaajalisi võlakirju emiteerima samal päeval Hispaaniaga. Mahud muidugi erinevad, aga mõlema vastu on investoritel suur huvi. Intressimääraks tuli Eesti jaoks 3,35 protsenti, Hispaanial 3,26 protsenti,» kirjutas Müller sotsiaalmeedias.

Ta nentis, et veel kuni 2022. aasta esimese pooleni oli Eesti riigi jaoks laenamine võrreldes Hispaaniaga odavam. «Ju on investorid riikide suhtelisi riske ümber hinnanud pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale. Aga ehk on roll ka Eesti majanduse suhteliselt nõrgemal seisul,» märkis Müller.

Positiivsem on Eesti jaoks aga võrdlus Baltikumiga. «Intressimäärad on Euroopas tõusnud kõigi valitsuste jaoks. Kolme Balti riigi võrdluses on laenamine Eesti jaoks siiski pisut soodsam,» tõi Müller välja.

Eesti Panga president toonitas, et laenamine ei ole valitsuse jaoks enam odav ning sellega tuleb riigi rahaasju planeerides arvestada. Sealjuures tõi Müller välja, et kolmapäeval laenatud peaaegu miljardilt eurolt tuleb kümne aasta jooksul maksta intressideks 325 miljonit eurot.