Ekspordi kiirele langusele lähikuudel lõppu näha pole
9. jaanuar 2024, 15:26
Kaupade ekspordi kiire langus möödunud aasta novembris jätkus ja lähiajal olukorra paranemist oodata pole, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuigi Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine aeglustus 12 protsendile (varem kahanes eksport üle 20%), soodustas seda aastatagune ekspordi kukkumine. Üha suurema mõjuga on ka ekspordihinna langus. Möödunud aasta esimese kümne kuuga vähenes Eestist kaupade eksport enim Euroopa Liidu riikide võrdluses.
Kõige enam mõjutas Eesti päritolu kaupade eksporti novembris mineraalsete õlitoodete, samuti puittoodete ja mööblitööstuse toodete (eriti aga kokkupandavate puitehitiste) väljaveo vähenemine. Nende kolme kaubagrupi osakaal ekspordi languses oli novembris ligi 80% ning 11 kuu jooksul ligi kolmveerand. Samas oleks ka ilma nende kaubagruppideta eksport jooksevhindades vähenenud.
Õlitoodete eksport väheneb
Mineraalsed õlitooted andsid möödunud aasta esimese 11 kuuga üle poole kogu Eesti päritolu kaupade vähenemisest. Kuigi mineraalsete õlide ekspordi vähenemist soodustas tugev hinnalangus, oli selle vähenemine suur ka püsivhindades ehk mahtudes. Lisaks nimetatud kolmele kaubagrupile oli 11 kuu kokkuvõttes tugeva mõjuga veel mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine.
Möödunud aasta esimese 11 kuuga langes eksport enim USA-sse, peamiselt vähenenud mobiilsideseadmete tõttu. Rootsi oli küll teisel kohal, kuid sinna vähenes Eesti päritolu kaupade eksport tublisti vähem. Võrdluseks – kui USA osakaal ekspordi languses oli 29%, siis Rootsi osakaal oli alla 8%. Ekspordilangus Rootsi oli mitmekülgsem – suurima mõjuga oli kokkupandavate puitehitiste, puittoodete, mineraalsete õlide ning raud- ja terastoodete väljaveo vähenemine.
Suurem turukaitse annab ka Eestile löögi
Kaupade eksport on kukkunud kogu maailmas ja välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks. Rootsi eksporti piirab lisaks kehvale majandusseisule selle nõrk valuuta. Lisaks nõrgemale välisnõudlusele tuleb Eesti eksportijatel tulla toime väliskaubanduses suureneva turukaitsega. Protektsionism on maailmas suurenenud ja tõenäoliselt selle kasv jätkub. Suurem turukaitse pidurdab aga maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti.
Eesti tööstusettevõtted on nii eksporditellimuste kui ka lähikuude ekspordi väljavaate suhtes pessimistlikud. Tootmissisendite jätkuvalt tugev impordi langus näitab, et vähemalt lähiajal tootmismahtude ja ekspordi olulist paranemist oodata ei ole. Eesti tööstusettevõtetest 82% peab nõrka nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks põhjuseks – see osakaal on teiste Balti riikidega, Rootsiga ja Soomega võrreldes oluliselt kõrgem. Samuti halvenes eelmisel aastal tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta. See võib hakata aga pidurdama ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab. Kuigi lähikuudel jääb välisnõudlus nõrgaks, peaks see selle aasta kokkuvõttes tulema veidi parem kui 2023. aastal.