Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestlaste internetiliikluse mahud on kasvanud kordades

Copy
Telia peahoone.
Telia peahoone. Foto: Svetlana Aleksejeva

Viimastel aastatel on eestlaste tarbitavad andmemahud nii mobiili- kui püsiinterneti võrgus kasvanud kordades ning selle trendi jätkumist on oodata ka lähitulevikus, selgub Telia ülevaatest.

Samal ajal kui Eesti majanduskasvu pidurdavad mitmed ebasoodsad olud, toimub sidevõrkudes täiskiirusel ralli, kus pole näha hoo raugemist ka edaspidi, tõdes Telia tehnoloogiajuht Andre Visse.

«Oleme hetkel tunnistajaks väga kiirele digimaailma arengule. Ühelt poolt genereerib seda videosisu ja erinevate voogedastusteenuste kasv, teisalt aga näiteks videokoosolekud ja distantsilt töötamine, mis on muutnud koroonakriisi tõttu üldse meie töötamise viise,» märkis Visse.

Kõik see peegeldub ka andmemahtudes, mida kohalik mobiilivõrk ja interneti püsivõrk teenindavad.

Näiteks Telia mobiilivõrgus on vahemikus 2018-2023 kasvanud andmemahud kolm korda, kaabliga pakutavas interneti püsivõrgus aga enam kui kaks korda. Ainuüksi 2023. aastal suurenes internetiliiklus Telia võrkudes ligi 20 protsenti.

Telia tehnoloogiajuhi kinnitusel on nii sel kui järgnevatel aastatel just 5G tehnoloogia see, mis väga kiirelt üle maailma kasvab.

«Ericsson prognoosib oma hiljutises mobiilitehnoloogia raportis, et vahemikus 2023-2029 suureneb maailmas 5G liitumiste arv 330 protsenti ehk 1,6 miljardilt 5,3 miljardini. Samas raportis hinnatakse, et kui maailma rahvastikust elab 2023. aasta lõpus 5G levialas 45 protsenti, siis 2029. aasta lõpuks juba 85 protsenti. See on ka põhjus, miks oleme Eestis viimased kolm aastat väga aktiivselt just 5G võrgu arendustesse investeerinud ning see on meie fookus ka tulevatel aastatel,» selgitas Visse.

2024. aasta alguseks oli Telia paigaldanud Eestisse enam kui pool tuhat 5G tugijaama ning tänu sellele on 5G leviga kaetud ligi 75 protsenti elanikkonnast. 2024. aasta lõpuks on eesmärk 5G levialaga katta juba ligemale 95 protsenti elanikest.

Suured investeeringud

«Viimasel kuuel aastal oleme investeerinud Eesti turule ligi 330 miljonit eurot ehk keskmiselt 55 miljonit eurot aastas. Enamus nendest investeeringutest on läinud võrkude arendamisse, teenuste toimepidevuse kasvatamisse, kvaliteedi tõstmisse,» lisas Visse.

Lisaks läheb 2023. aasta Eesti telekomiajalukku märgilisena, kuna detsembris sulges Telia esimese kohaliku operaatorina 3G võrgu, mis teenindas ettevõtte kliente edukalt ligemale 20 aastat.

«Sellega vabastasime väärtuslikku sagedusressurssi uuemate mobiilside tehnoloogiate arendamise tarbeks, parendasime võrgu toimepidevust, jätkusuutlikkust ning kvaliteeti ikka selleks, et pakkuda parimat kasutuskogemust meie klientidele,» märkis Visse.

Mobiilivõrgu kõrval laiendab ja uuendab Telia pidevalt ka oma interneti püsivõrku ning 2024. aasta alguse seisuga jõuab Telia püsiühendus kiirusega 100 Mbit/s või enam Eestis rohkem kui poole miljoni ehk 562 000 eluruumini.

Telia tehnoloogiajuhi sõnul on ettevõte oma püsivõrgu uuendamisega aktiivselt tegelenud alates 2017. aastast ning selle raames on saanud endale varasemast kiirema ja tänapäevase internetiühenduse enam kui 300 000 kodu.

«Näeme oma klientide eelistuste pealt, et järjest enam hüljatakse madalamate kiirustega internetipakette ning kolitakse üle kiirematele ühendustele, mis suudavad katta terve pere vajadusi. Vahemikus 2018-2023 on vähemalt 100 Mbit/s kiirusega koduinterneti kasutajate arv kasvanud üle kolme korra ning 100 Mbit/s koduinterneti pakett on meie klientide seas täna populaarseim valik,» avaldas Visse.

Samas on tema sõnul Eestis veel kümneid tuhandeid majapidamisi, kelleni jõuab moderniseerimata vaskkaabli võrk, mis ei vasta tihti enam klientide ootustele. «Seega pole näha, et lähiajal tööpõld lõppeks ning investeeringute mahud väheneks.»

25. mail lülitas aga Telia Tallinnas sisse oma esimese 26GHz sagedusalas töötava 5G tugijaama, mille toel saavutati koheselt ka mobiilse interneti kiirusrekord, mis ulatus üle 2,2Gbit/s.

Samuti tegi Telia 2023. aastal ulatuslikke investeeringuid tuumikvõrgu läbilaskevõime suurendamiseks, et pidevalt kasvavate andmemahtude teenindamisega võrgus toime tulla.

Tagasi üles