Kes on 6 maailma suurima kullavaruga riiki?

Tavid AS
Copy
Saksa keisririigi 20 marka on üks kuulsamaid saksa münte, mis lasti käibele 1871. aastal pärast Saksamaa ühendamist rahvusriigiks. Oma ajaloolise tähenduse tõttu on see investorite seas äärmiselt hinnatud kuldmünt.
Saksa keisririigi 20 marka on üks kuulsamaid saksa münte, mis lasti käibele 1871. aastal pärast Saksamaa ühendamist rahvusriigiks. Oma ajaloolise tähenduse tõttu on see investorite seas äärmiselt hinnatud kuldmünt. Foto: Bjoern Wylezich/Shutterstock

Paljude riikide keskpangad hoiavad riskide hajutamiseks ja majanduse stabiilsuse tagamiseks osa oma reservidest füüsilises kullas. Ajalooliselt on riigi majandusliku positsiooni maailmas määranud suuresti just riigi kullavarude suurus. Ametlikult on kõige suuremad kullavarud praegu ameeriklastel ja sakslastel, aga viimastel aastatel on suuri investeeringuid teinud ka Hiina ja Venemaa.

Maailma keskpankade kullaostud on olnud kaks aastat rekordtasemetel. 2022. aastal osteti enim kulda alates 1967. aastast. Vaatame, millised on need suurriigid, mille kullavarud ületavad 2000 tonni.

1. USA - 8133,5 tonni

Suurimate ametlike kullavarudega riik on Ameerika Ühendriigid. Teise maailmasõja lõpuaastail toimunud Bretton Woodsi konverentsil pandi paika uus maailma rahasüsteem, kus dollar tagati kullaga ning teised valuutad olid omakorda tagatud dollariga. Sisuliselt tähendas see, et riigid hoidsid oma kullavarusid USAs. Sellel perioodil hoiti USAs hinnanguliselt 90-95 protsenti riikide kullavarudest. Pärast 1971. aastat olukord muutus, sest USA otsustas kullastandardist loobuda ning paljud riigid tõid suure osa kullast kodumaale tagasi. Tänapäeval ulatuvad USA kullavarud ametlikult enam kui 8100 tonnini.

2. Saksamaa – 3352,7 tonni

Viimase sajandi jooksul on Saksamaa saanud inflatsiooniga seonduvalt valusaid õppetunde. Meenutagem kas või Weimari Vabariigi 1920ndate hüperinflatsiooni. See on tekitanud sakslastes tagamata valuutade suhtes skeptilisust ja ettevaatlikku hoiakut. Kui Saksamaa keskpanga kullavarud ulatuvad enam kui 3300 tonnini, siis arvatakse, et sakslaste erakätes on sellest enam kui kolm korda rohkem kulda. Saksamaa hoiab oma kullavarusid peamiselt Frankfurdis, New Yorgi Föderaalreservi hoidlas ning Londonis Inglismaa keskpangas. Viimastel aastatel on sakslased teinud jõupingitusi, et suurem osa oma kullavarudest tagasi kodumaale tuua.

Saksa 20-margase kuldmündi ühel küljel on Saksa keisri ja Preisi kuninga Wilhelm I, Friedrich III või Wilhelm II (antud fotol) profiil. Teist külge ehib võimas kotkas Saksa keisririigi vapilt.
Saksa 20-margase kuldmündi ühel küljel on Saksa keisri ja Preisi kuninga Wilhelm I, Friedrich III või Wilhelm II (antud fotol) profiil. Teist külge ehib võimas kotkas Saksa keisririigi vapilt. Foto: Tavid

3. Itaalia - 2451,8 tonni

Teise maailmasõja järel oli itaallastel vaid 22 tonni kulda, kuid sõjajärgselt sai riigist tugev eksportija, kes meelitas ligi välisinvestoreid. See tõi riigile piisavalt sissetulekut kulla ostmiseks. 1958. aastal ulatusid Itaalia varud 244 tonnini ning juba 1973. aastaks suutsid itaallased viia oma reservid 2565 tonnini.

Sellesse suurusjärku on nende kullavarud ka jäänud. Nüüdseks on need rahvusvaheliste finantskohustuste tõttu pisut vähenenud.

4. Prantsusmaa – 2436,5 tonni

Prantslaste kullavarud pole alates 2009. aastast palju muutunud. Prantslaste kuld on hoiul Pariisis Prantsuse keskpanga hoidlas, mis asub panga peahoone all 27 meetri sügavusel maa sees.

5. Venemaa – 2329,7 tonni

Eelmise kümnendi keskpaigast alates on Venemaa aktiivselt oma kullavarusid suurendanud. 2017. aastal müüs Venemaa suure osa neile kuulunud USA riigivõlakirjadest ning ostis nende asemel kulda. Pärast suhete halvenemist ja sanktsioonide kehtestamist on Venemaa püüdnud dollarist veel rohkem eemalduda. Ametlike kullavarude poolest möödus Venemaa 2018. aastal Hiina ametlikult teadaolevatest varudest.

6. Hiina – 2113,5 tonni

Hiina on ametlike kullavarude poolest edetabelis kuuendal kohal, kuid arvatakse, et riigi tegelikud varud võivad olla teadaolevatest 5-10 korda suuremad. Hiinas on nimelt keelatud kulla eksport. Sealjuures on riik olnud alates 2000ndate algusest maailma suurim kullatootja. Kui numbrid kokku arvestada, siis erinevate institutsioonide kaudu võivad Hiina riiklikud varud ulatuda 15 000-20 000 tonnini. Ka hiinlased on püüdnud järk-järguliselt oma sõltuvust USA dollarist vähendada. Hiina täielike varude ulatus on valise vaatleja jaoks üsna läbipaistmatu.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!

Copy

Märksõnad

Tagasi üles