VANA KULD ⟩ Wolfgang Schäuble: lahkus kasinuspoliitika fänn

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Angela Merkel (vasakul) ja Wolfgang Schäuble 1992. aastal.
Angela Merkel (vasakul) ja Wolfgang Schäuble 1992. aastal. Foto: SCANPIX

Täna lahkus meie hulgast 81-aastaselt tuntud Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Postimees avaldab tema mälestuseks 2017. aasta 29. septembril ilmunud Tõnis Oja artikli, mil Saksa poliitika raskekaallane lahkus ministrikohalt. Artikkel on taasavaldatud täismahus ja muutmata kujul.

Saksamaa valimiste tulemusena lahkub rahandusministri kohalt Euroopa üks mõjukamaid ja vanemaid poliitikuid Wolfgang Schäuble, kellest saab sealse Bundestagi spiiker.

Wolfgang Schäuble, kel vanust juba 75 aastat, on kuulunud Saksamaa poliitika raskekahurväkke juba kolm aastakümmet. Eelmise sajandi 80.–90. aastatel oli ta kantsler Helmut Kohli parem käsi, kelle osalusel toimusid 1990. aastal läbirääkimised Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamisel.  Samuti oli Schäuble see, kes veenis Bundestagi viima pealinna Bonnist üle Berliini.

Samal aastal üritas üks vaimuhaige Schäublet tappa, mille tagajärjel jäi ta ratastooli.

Schäublet nähti ka Kohli järeltulijana kristlike demokraatide liidrina, aga 2000. aastal loobus ta  Angela Merkeli kasuks, sest vahepeal oli puhkenud ka skandaal partei ebaseadusliku rahastamise pärast. Kaotusele vaatamata jäi ta Merkelile truuks ning Saksamaa rahandusministriks sai Schäuble 2009. aastal. Peagi puhkes aga Kreeka ja eurotsooni võlakriis, mille lahendamisel sai temast keskne isik. Mõlema, üleilmse finantskriisi ja Euroopa võlakriisi ajal käis elav arutelu selle üle, milliseid abinõusid kasutada  kriisist välja tulekuks. Ameerika Ühendriigid ja paljud teised riigid stimuleerisid majandust eelarverahaga ning mõni aasta hiljem hakkas USA keskpank (Föderaalreserv) massiliselt võlakirju ostma ehk lihtsustatult uut raha trükkima.

Majandusse lisaraha süstis ka enamik Euroopa riike, aga just Scäuble oli see, kelle nõudmisel pidid nii Kreeka kui ka teised raskusesse sattunud riigid, nagu Iirimaa, Portugal, Hispaania ja isegi Itaalia, kulutusi vähendama. Schäuble oli Euroopa kasinuspoliitika arhitekt; kasinus oli kuni eelmise aasta sügiseni ka Eesti eelarvepoliitika dogma.

2010. aasta kevadel, kui Kreeka kriis puhkes, kutsus Euroopa Liidu  (EL) toonane rahandusvolinik Olli Rehn 8.–9. maiks – see oli nädalavahetus – kokku Euroopa rahandusministrite kriisikogunemise. Kogunemine algas aga ebaõnnega, Scäuble haigestus ning viidi haiglasse. Christine Lagarde, kes oli toona Prantsusmaa rahandusminister, ütles, et ilma Saksamaata ei saa nõupidamine alata, ning tegi ettepaneku oodata. Aega aga polnud, sest otsus pidi tulema pühapäeval enne Aasia turgude avanemist.

Paralleelselt Euroopa Liidu rahandusministritega toimusid G7 läbirääkimised riigijuhtide tasemel, millest võtsid osa Barack Obama, Angela Merkel, Nicolas Sarkozy ja teised suurriikide juhid. Haiglas lebaval Schäublel oli vahepeal käes korraga kaks telefoni, ühe kõrva juures see, millega ta suhtles G7ga, ning teise juures see, millega ta pidas läbirääkimisi Euroopa Liidu 27 liikmesriigi rahandusministritega.

2012. aastal lükkas Schäuble tagasi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhi Christine Lagardeʼi üleskutse anda Kreekale võlakoormuse vähendamiseks aega. Kreeka president Karolos Papoulias süüdistas teda oma rahva solvamises.

Sama aasta juuli lõpus esitas Londonis toimunud investeerimiskonverentsil Euroopa Keskpanga president Mario Draghi oma kuulsa ettekande, kus kinnitas, et EKP teeb euro päästmiseks kõik, mis võimalik. Tema sõnum oli nii tugev, et põhjustas Euroopa võlakriisis pöörde ja euro oli sellega päästetud. Kuna kõnes vihjati tugevalt rahatrükile, mis oli tol ajal eurotsoonis, eriti Saksmaal tabuteema, helistas Draghi samal õhtul Schäublele, paludes kaitset Saksamaa meedia rünnakute vastu. Schäuble, kes on Saksamaa ajakirjanike sõnul üks riigi suuremaid ELi ja ka euro patrioote, oli nõus.

Samal ajal kui meil on peetud loomulikuks, et Kreeka peab kokku hoidma, usuvad paljud, et kasinuspoliitika on riigi kriisist välja rabelemist hoopis aeglustanud. Kaks aastat tagasi, 2015. aasta suvel, mil see kriis taas tulipunkti sattus ning oli selge, et riik ei suuda oma kohustusi täita, pooldasid Küpros, Itaalia ja Prantsusmaa Kreeka pehmemat kohtlemist. Schäuble reageeris sellele kirjaga, milles tegi ettepaneku, et Kreeka võiks ajutiselt eurotsoonist lahkuda. See aga ehmatas Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka valitsuse ära, mille tulemusena nõustus Kreeka püksirihma veelgi kokku tõmbama ning reforme kiirendama.

Schäuble on tuntud Euroopa integratsiooni pooldaja. Kui 2011. aasta sügisel oli Kreeka kriis haripunktis ning euro püsimine tugeva kahtluse all, uskus ta, et euro tuleb kriisist välja tugevamana ning peagi liitub Euroopa ühisrahaga ka Suurbritannia. «See juhtub varem, kui mõned inimesed Briti saarel usuvad,» oli ta 2011. aasta novembris optimistlik. 2014. aastal ütles ta majanduslehele Financial Times, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on kujuteldamatu ning Berliin teeb kõik selleks, et britid jääksid.

Wolfgang Schäuble

Sündinud 18. septembril 1942

Haridus: Freiburgi ja Hamburgi ülikool

1989. aastal sai Saksmaa siseminister

1990. aasta oktoobris elas üle atentaadikatse

2005. aastal sai Angela Merkeli esimese valitsuse siseminister

2009. aastal sai Merkeli valitsuse rahandusminister

Abielus, kolm tütart ja poeg

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles