Hoiatav õppetund ajaloost – Saksamaad tabas miljardite deliirium

Vanaraha Foto: Romet Kreek

Saksamaa pakub saja aasta tagusest ajast hoiatava õppetunni kogu maailmale. Kui keerata raha tuksi, ei jää ka ühiskonnast suurt midagi järgi. Ühtlasi ebastabiilne ühiskond ei toeta tugevat raha. Sakslaste patoloogiline inflatsioonihirm on pärit sealt ja seda ei ole võimalik ka inimpõlvedega kaotada. 

Kuidas suhteliselt lühikese aja jooksul mängiti maha stabiilne raha, mis tõi kaasa unustamatud kannatused ja lõi segamini ühiskonna toimimise? Sada aastat tagasi 1923. aasta novembris saavutas Saksamaal hüperinflatsioon tipu, millele järgnes samal kuul uue valuuta Rentenmarga käibele laskmine. Tipphetkel ulatus Saksamaal aastane inflatsioon 182 000 000 000 protsendini. 1923. aasta lõpus olid hinnad 1,26 triljonit korda suuremad kui 1913. aastal.

Kuid püüdmaks toimunust aru saada tuleb kõigepealt minna tagasi esimese ilmasõja eelsesse aega. Raha oli stabiilne ja kehtis kullastandard. Sakslaste seas oli isegi ütlus – vahet pole kas paber- või kuldmark, mõlemad on ühehead. Hinnad olid suhteliselt stabiilsed. Usaldati institutsioone, raha, lepingud kehtisid. Kuid Saksamaa lahkus esimese ilmasõja hakul kullastandardilt.