/nginx/o/2012/02/20/968110t1h8c9f.jpg)
Financial Timesi valdusse sattunud kavandi kohaselt tahavad euroala rahandusministrid külmutada kuni tuleva aasta keskpaigani EFSFi allesjäänud 240 miljardit eurot, juhuks kui päästmist vajavad Itaalia või Hispaania.
Rahandusministrid tahavad külmutada EFSFi «ülejäägid»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi selline käik ei kasvataks päästesüsteemi tervikuna (EFSF pluss ESM) küll 940 miljardi euroseks – nagu euroametnikud Brüsselis agaralt taotlevad – oleks summa siiski oluliselt suurem, kui Saksa kantsleri Angela Merkeli poolt sel nädalal visandatud minimalistlik plaan ette näeks.
Täna Kopenhaagenis toimuva rahandusministrite koosviibimise jaoks koostatud dokumendist nähtub, et Kreeka, Portugali ja Iiri abiprogrammid (kogusummas 200 miljardit eurot) kestavad edasi praeguse EFSFi raames.
EFSF ehk Euroopa finantsstabiilsuse fond on euroala esimene, ajutise iseloomuga 440 miljardi eurone päästemehhanism, mis esialgse kava kohaselt pidanuks lõppema alanud aasta juulis.
EFSFi allesjäänud 240 miljardit eurot «võivad minna käiku erandlike asjaolude korral», kuid üksnes pärast euroala peaministrite ja presidentide üksmeelset otsust, seisab kavandis, mille on koostanud rahandusministeeriumite kõrgete ametnike nn «euro töörühma» juht Thomas Wieser.
Kõrged läbirääkimistega seotud euroametnikud ütlesid, et 240 miljardi euro varukshoidmine aitaks sujuvamalt üle minna EFSFilt permanentsele 500 miljardi eurosele ESMile (Euroopa stabiilsusmehhanism), mis peaks käivituma juulis.
Aga ametnikud rõhutasid, et süsteemi koguvõimsus ei saa iial olema üle 700 miljardi euro, kuna ESM saavutab täisvõimsuse alles kolme aasta jooksul.
«See number 940 [miljardit eurot] on rohkem nagu illusioon,» ütles üks ametnik.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble tõrjus tagasi oma prantslasest ametivenna Francois Baroini ettepaneku, et efektiivne tulemüür peaks kõrguma üle 1 triljoni euro.
«Ma tõesti ei näe mingit mõtet destabiliseerida turgusid pidevate juttudega uutest sissemaksetest,» ütles ta Saksa tabloidile Bild. Igasugused edasised spekulatsioonid tulemüüri tõstmisest ajaksid inimesi vaid «närvi» ning Schäuble selles osaleda ei kavatse.
Euroala päästesüsteemi tulejõu tõstmine 700 miljardi euro peale – esialgselt 500 miljardilt eurolt – ei pruugi aga ikkagi veenda Briti, USA ja teiste «euroväliste» riikide valitsusi IMFi euroala hüvanguks 500 miljardit dollarit lisama.
IMFi ja USA ametnikud on korduvalt rõhutanud, et ei saa toetada IMFi võimendamist enne, kui euroala ise oma tulemüüri oluliselt kõrgemaks ei ehita.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012