Eesti naine läks juuksurisse - ja sattus 45 aastaks postitöötajaks

Postiljonid 1974. aastal. Foto: E. Saar, Rahvusarhiiv.

Kunagisest peamiselt hobustega toimunud postiveost oleme jõudnud pakirobotite ja droonide ajastusse. Veel praegugi tegutseb Eestis postitöötajaid, kes on oma tööelu alustanud postivagunitele raske käruga kaupa vedades.

Ametliku postiteenuse algus Eesti pinnal läheb tagasi aastasse 1638, mil Rootsi Kuningriigi koosseisu kuulunud Tallinn sai kuningavõimult loa avada esimene postkontor. Rootsi-aegne postikorraldus kehtis Eestis 1710. aastani, mil Põhjasõja käigus läks Eesti ala Vene tsaaririigile. Pärast Eesti vallutamist tsaar Peeter I poolt taastati sõjas kannatada saanud postisüsteem. Rajati uusi postiteid, postijaamu ja postkontoreid. Toona vedasid posti laiali postitõllad, mida vanamoeliselt nimetati eesti keeles ka tilisangideks.

1918. aastal võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi. Samal aastal, 13. novembril, asutati Eesti postiametkond ning anti välja ka esimene lillemustriga postmark. Eesti postiametkond peab 13. novembrit oma asutamispäevaks, seega tähistati äsja oma 105. aastapäeva.