Suur osa maad Rail Balticu jaoks on ikka veel erastamata

Kui hulk maad on riigil Rail Balticu tarbeks juba kokku ostetud ja mitmel pool käivad ettevalmistused raudtee ehitamiseks, siis teist sama palju või enamgi maad on alles puudu. Foto: Sander Ilvest

Enam kui kümme aastat pärast seda, kui valitsus algatas Rail Balticu jaoks vajalikud planeeringud, on suur osa raudtee alla jäävast maast endiselt välja ostmata. Aastal 2030 peaks aga rongid juba vurama.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal ütles, et praeguseks on Rail Balticu jaoks eraomanikelt omandatud 428 kinnisasja, 22 munitsipaalomandis kinnisasja ning lõpule on viidud 61 juba riigile kuulunud kinnisasja ümbervormistamine. «Kokku on omandatud 457 hektarit maad, millele on kulunud 14,2 miljonit eurot,» ütles Krinal.

Samas on tegemata veel üsna palju. Krinali sõnul tuleb kehtivate maakonnaplaneeringute järgi veel omandada ligi 458 eraomandis olevat maatükki, 61 munitsipaalomandis olevat kinnistut ja läbi viia menetlus 160 riigi omandis oleva kinnisasjaga.