:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
/nginx/o/2023/12/21/15794912t1h68a9.jpg)
Venemaa jõupingutused sõja tõttu räsitud elanikkonna turgutamiseks ja sanktsioonide tõttu kannatanud majanduse toetamiseks on tekitanud potentsiaalselt ohtliku kinnisvaramulli, teatas Wall Street Journal neljapäeval.
Hüpoteeklaenude maht on sel aastal kasvanud üle 70 protsendi ja jõudnud rekordiliselt kõrgele, peaaegu 70 miljardi dollarini, selgub Venemaa keskpanga andmetest. Uus korter maksab nüüd 40 protsenti rohkem kui edasimüüdav korter, enne pandeemiat oli see näitaja 10 protsenti, kirjutas WSJ.
Umbes pooled uutest kodulaenuomanikest kulutavad vähemalt 80 protsenti oma sissetulekust võlgade katteks, mis on ligi kaks korda rohkem kui kaks aastat tagasi, ütles üks ökonomist ajalehele.
See silmatorkav statistika on vähemalt osaliselt tingitud sellest, et Venemaa president Vladimir Putin võttis pandeemia ajal Venemaa majanduse toetamiseks kasutusele soodustingimustel antavaid hüpoteeklaene. Valitsus maksab pankadele hüpoteeklaenu turuintressi ja kodanikele pakutava soodusmäära vahe kinni.
Järgmise aasta presidendivalimiste eel on Putin öelnud, et ta pikendab hüpoteeklaenuprogrammi kuni 2024. aastani. Valitsus eeldab, et programmi kulud kasvavad järgmisel aastal peaaegu neljakordselt, ulatudes 5 miljardi dollarini, vahendab WSJ viidates Vene ajalehele Vedomosti.
Keskpank seisab vastu
Venemaa keskpank on kutsunud valitsust üles toetusi piirama, sest need õõnestavad võitlust inflatsiooni vastu, mis kiirenes novembris 7,5 protsendini aastases võrdluses.
Keskpank, mis on alates juunist oma põhiintressimäära juba enam kui kahekordistanud 16 protsendini, hoiatas, et koduostude subsideerimine võib hoogustada hinnatõusu, mis takistab tal lähiajal intressimäärasid alandamast.
Oluline viis, kuidas kõrgemad intressimäärad võitlevad inflatsiooni vastu, on suurendada eluasemelaenu kulusid, mis jätab kodumajapidamistele vähem raha, mida kulutada muudele asjadele.
Kui aga valitsus loobub eluasemelaenude subsideerimisest ja muude abimeetmete pakkumisest, võivad võlgades koduomanikud leida, et nad ei suuda enam oma eluasemekulusid katta, samas ei suuda nad oma kinnisvara müüa ilma raha kaotamata.
Venemaa ametivõimud on juba tõstnud odavate laenude minimaalse sissemakse määra 20 protsendilt kuni 30 protsendini, et jahutada nõudlust nende järele.
Sõda on mulli tekkele kaasa aidanud
Venemaa sõda Ukrainaga näib olevat kinnisvaramulli veelgi paisutanud, kuna Vene pangad on majanduskasvu stimuleerimiseks oma laenunõudeid lõdvendanud, märkis WSJ.
Surnud ja haavatud sõdurite perekonnad on riigilt saadud raha tihti paigutanud uute kodude soetamiseks, mis on aidanud mingil määral kaasa eluasemehindade tõusule. Samuti on Lääne sanktsioonid tabanud aktsiaid ja piiranud välismaiste rahaülekannete tegemist, mistõttu eluasemed on üks väheseid investeerimisvõimalusi, mis on jõukatele venelastele kättesaadav.
Võlgadest tingitud koduhindade tõus võib tunduda üllatav riigis, mis peab aktiivselt sõda ja mida on tabanud sanktsioonid. Kuid Venemaa majandus on osutunud üllatavalt vastupidavaks tänu jõulistele naftatuludele, sõjalistele kulutustele ja valitsuse kulutuste programmidele, nagu näiteks soodushinnaga hüpoteeklaenud. Venemaa SKP peaks sel aastal kasvama 3,5 protsenti pärast 2,1-protsendilist langust eelmisel aastal.