Müller: peame endalt ausalt küsima, kas saame riigieelarvele lisakoormust lubada

Madis Müller, Eesti Panga president. Foto: Tairo Lutter

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul oleks praeguses keerulises majandusolukorras kasulik käsitleda Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime parandamist kui erinevate valdkondade ülest eesmärki ja hinnata ettevõtlust puudutavaid otsuseid just läbi selle filtri.

«Näiteks tasub regulatsioone kehtestades vaadata, ega me ei lähe ettevõtjatelt nõutavaga kaugemale kui teised riigid ja seeläbi endale jalga ei tulista. Kas leiame võimalusi bürokraatia vähendamiseks, erinevate lubade ja kooskõlastuste kiiremaks menetlemiseks ja nii edasi,» loetles Müller keskpanga blogis.

Teiseks tuleks konkurentsivõime tugevdamiseks hinnata ka erinevaid Euroopa Liidu fonde, mille raha kasutamine järgnevatel aastatel veel võimalik on. «ELi taasterahastu ja struktuurifondide raha võimalikult kiire ja hästi sihitud kasutuselevõtt on kõige vahetum ja kiirem võimalus rahaliselt Eesti ettevõtluse konkurentsivõimesse panustada, arvestades pinget, mille alla on sattunud Eesti riigi rahandus,» selgitas ta.

«Kolmandaks teguriks on kindlasti põhjendatult viimasel ajal tähelepanu keskpunktis olnud energeetika. Põhjamaadest selgelt kallim elektrihind on probleem ning riik peab looma nii vajalikud tingimused investeeringuteks täiendavatesse energiatootmise võimsustesse kui ka hoolitsema piisavate välisühenduste eest,» toonitas Müller.

Neljandaks tasub keskpanga presidendi hinnangul Eesti poliitikutel ja ametnikel jätkata ELis võitlemist tema arvates viimasel ajal murenema kippuva Euroopa ühtse turu eest. «Riigiti erinev tööstuspoliitika ei tohi lõhkuda ühtsetel alustel toimivat konkurentsi. Eesti ei suuda paratamatult võistelda soodustustega, mida näiteks Saksamaa valitsus soovi korral oma tööstusele teha võib,» nentis ta.

«Vastutustundlik ja vajalik lõpuks oma arved tasuda. Selleks on valitsusel kindlasti tarvis kas leida võimalusi riigi kulutuste tuntavaks kärpimiseks või maksutulude suurendamiseks, isegi kui mõlemad valikud on ühtmoodi ebapopulaarsed.»

«Maksudega praegu Eestis toimuv segadus on seotud laiemate riigirahanduse probleemidega. Korras riigirahandus ei ole küll võluvits, mis iseenesest Eesti inimeste heaolu ja majanduse arengu tagaks, aga selleks siiski vajalik. Teisisõnu teeb riigi rahaasjade lappama laskmine meile pikas plaanis kahju, muutes muu hulgas vältimatuks tulevased maksutõusud ja prognoosimatuks maksukoormuse kujunemise,» tõdes Eesti Panga president.

Ta tõi välja, et viimase nelja aasta jooksul on riigieelarvele püsivat lisakoormust tekitanud näiteks erakorralised pensionitõusud, peretoetuste järsk suurendamine, kaitsekulutuste kasv, kiirendatud palgatõus õpetajatele, meditsiini- ja sisejulgeoleku valdkonna töötajatele, samuti 2025. aastast jõustuv maksuvaba tulu tõus ja laiendamine. «Ei saa öelda, et ükski neist otsustest oleks eraldi vaadatuna põhjendamatu, kuid aus on küsida, kas saame päris kõike seda endale praeguste tulude juures lubada,» nentis ta.

Praeguse seisuga peab Mülleri sõnul Eesti riik tulevikus oma jooksvate kulutuste katteks igal aastal enam kui miljard eurot laenu võtma ning riigivõla ja intressimäärade kiire kasvu tõttu on oluliseks koormaks kujunenud kasvavad intressimaksed. See omakorda vähendab riigi suutlikkust tulevastes kriisides reageerida ja vajadusel majandust toetada.

«Teisisõnu on vastutustundlik ja vajalik lõpuks oma arved tasuda. Selleks on valitsusel kindlasti tarvis kas leida võimalusi riigi kulutuste tuntavaks kärpimiseks või maksutulude suurendamiseks, isegi kui mõlemad valikud on ühtmoodi ebapopulaarsed,» rõhutas Müller.