Värske uuring Pea pooled Eesti inimesed on oma tööeluga rahul (1)

BNS
Copy
Üldiselt on oma eluga tervikuna rahul pea iga teine eestlane.
Üldiselt on oma eluga tervikuna rahul pea iga teine eestlane. Foto: ArtmannWitte via www.imago-images.de

Pea pooled ehk 40 protsenti Eesti inimestest on oma tööeluga üsna rahul ja kuus protsenti väga rahul, selgub Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee enam kui 8000 töövõtja küsitlusest.

Hiljutises küsitluses uuriti, milline on inimeste meelestatus seoses töö- ja elukorraldusega. Tulemused näitavad, et veidi alla poole vastanutest on tööeluga kas väga või üsna rahul. Vaimse tervise olukorda hindab väga heaks 13 protsenti ning üsna heaks 44 protsenti vastajatest. Üldiselt on eluga tervikuna rahul pea iga teine ehk 48 protsenti küsitluses osalenutest.

Rahulolu tööeluga mõjutab inimese emotsionaalne seotus tööga – kuivõrd töö sobib ja meeldib talle, kas ta on selle üle uhke ning kuidas hindab oma arenguvõimalusi. Samuti on tööeluga rohkem rahul töötajad, kes hindavad ka oma tööandjat kõrgelt. Tüdimus tööst, närvilisus ja ebaõiglane kohtlemine aga kahandavad rahulolu.

Oma vaimset tervist hindasid paremaks need, kes kogevad tööl sagedamini meeldivaid emotsioone ja oskavad pingete ning stressiga toime tulla. Kurvameelsust ja lootusetuse tunnet kogenud vastajad olid oma vaimse tervisega vähem rahul.

Uuringu partneri ja Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul mängivad töötajate heaolus rolli väga paljud detailid. «Psühholoogi, coach'i või eriarstiabi teenus on juba paljude ettevõtete hüvede paketis. Samas on näiteks vaimne tervis vaid osa sellest, millele tähelepanu pöörata. Meie kogemus näitab, et inimeste heaolu mõjutavad enim juhi toetus, eesmärkide selgus ja tagasisidestamise võimalus.»

Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse küsitluse tulemused näitasid, et enam kui iga kolmas organisatsioon, kes võimaldab töötajatele erinevaid soodustusi, pakub ka vaimse tervise tuge, mis on reeglina kättesaadav kõikidele töötajatele.

Ebamäärasus asendamistega

Muu hulgas küsiti töötajatelt, kuidas on nende töökohal lahendatud puhkuse- või haigusperioodil asendamine. Asendamise korraldust hindas väga heaks 10 protsenti ja heaks 27 protsenti töötajatest, kuid vaid 11 protsenti osalenutest ütles, et organisatsioonis on selleks selge reeglistik. Valdavalt leiab asendaja vahetu juht, harvemini peab töötaja ise kellegi otsima.

Elisa personalijuht selgitas tulemusi kommenteerides, et üldjuhul taanduvad puhkuste ja asendamiste probleemid juhtimise, koostöö ja planeerimise puudujääkidele. «Kui inimene tunneb, et asjad jäävad tema eemaloleku ajal tegemata, on juhi ja töötaja koostöötingimused selgeks rääkimata.»

Teemägi lisas, et piisav puhkus mõjutab heaolu tervikuna. «Kui töötajal hakkab sära silmist kaduma, on viimane hetk paluda tal puhata.» Samas tuleb tema hinnangul igaühel õppida pidurit tõmbama, kui energia jõuab otsakorrale. «Aasta on olnud pikk ja pühade ajal võiksime kas või korraks nii-öelda juhtme seinast välja tõmmata,» julgustas ta.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade muutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust.

Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel sügisel 8140 inimest. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel. Uuringu partner on Elisa Eesti.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles