Kui palju leidub maailmas kulda ja hõbedat?

Mait Kraun
, Tavid AS
Copy
Nii kulda kui ka hõbedat on aegade jooksul laialdaselt kasutatud ja kaevandatud. Kas on oht, et need saavad otsa?
Nii kulda kui ka hõbedat on aegade jooksul laialdaselt kasutatud ja kaevandatud. Kas on oht, et need saavad otsa? Foto: Shutterstock

Kulda, hõbedat ja teisi väärismetalle leidub Maa peal piiratud koguses. See tähendab, et maapõues on väärismetalle teatud kogus ning meil ei ole neid võimalik kunstlikult juurde luua. Kui palju siis kulda ja hõbedat on kaevandatud ja mis peamine – kui palju seda maapõues veel alles on?

Kui varasemalt oli kuld eelkõige raha ning väärtuse säilitaja, siis tehnoloogia arenguga sai sellest eelmise sajandi lõpus ka tähtis tööstuslik metall. Kuld on kriitilise tähtsusega komponent arvutites, sideseadmetes, kosmoselaevades, reaktiivlennukite mootorites ja paljudes muudes olulistes tehnoloogiatoodetes. 80 protsenti tööstuslikust kullanõudlusest tuleb elektroonikatööstusest.

Kasutusala laienemine tähendab omakorda, et nõudlus kulla järele on selle võrra ka suurem. Kulla teevad eriliseks tema omadused ning haruldus. Puhas kuld ei roosteta ega tuhmu, see on superjuht (ülihea elektrijuht), peab vastu enamikele hapetele, on väga kõrge eritihedusega ning raske. Kulda on läbi ajaloo püütud keemiliste reaktsioonidega juurde luua, aga kõik need püüdlused on aastatuhandete vältel, alustades keskaja alkeemikutest lõpetades tänapäeva laboritega, läbi kukkunud.

Arvatakse, et kuld on tekkinud peamiselt supernoovade (eluea lõpus olev plahvatav täht) tuumasünteesi ja neutrontähtede kokkupõrkamise käigus. Kuld oli tõenäoliselt olemas juba tolmupilves, millest moodustus päikesesüsteem.

Kogu kaevandatud kuld mahub 22-meetrise küljega kuubikusse

Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetel on ajaloo vältel kaevandatud kokku ligikaudu 209 000 tonni kulda, millest kaks kolmandikku on maapõuest välja toodud pärast 1950. aastat. See võib tunduda väga suure kogusena, kuid kuld on niivõrd tihe, et kogu see kuld mahub 22 meetri pikkuse küljega kuubikusse. Kuna kuld on praktiliselt hävimatu, siis tähendab see, et kogu kaevandatud kuld on jätkuvalt olemas.

Hinnanguliselt 46% maailmas toodetud kullast on läinud ehete valmistamiseks, 22% on investeerimiskullana erakätes, 17% hoiustatakse keskpankade reservidena ning 15% on kasutatud muuks otstarbeks, näiteks tehnoloogias ja meditsiinis.

Suurem osa kaevandatud kullast on pärit kolmest riigist – Hiinast, Austraaliast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Seni on kinnitatud avastuste alusel võimalik väita, et maapõues on praeguse tehnoloogiaga kaevandatavat kulda veel 52 000 tonni. Maakoores tervikuna on aga hinnanguliselt 400 miljonit tonni kulda, millest lõviosa on kättesaamatu. Samuti leidub ookeanides erinevate hinnangute kohaselt 200 miljonit tonni kulda. Ka see on kättesaamatu, sest kulla sõelumine mereveest on ülikallis ja suurte keskkonnamõjudega tegevus.

The Super Pit on Austraalia suurim avakaevandus, mis asub Perthi piirkonnas Kalgoorlies. Sealne maardla on üks rikkamaid maailmas, kus toodetakse aastas umbes pool miljonit untsi kulda. Austraalia on Hiina järel suuruselt teine kullatootja maailmas.
The Super Pit on Austraalia suurim avakaevandus, mis asub Perthi piirkonnas Kalgoorlies. Sealne maardla on üks rikkamaid maailmas, kus toodetakse aastas umbes pool miljonit untsi kulda. Austraalia on Hiina järel suuruselt teine kullatootja maailmas. Foto: Christoph Schaarschmidt/Shutterstock

Hõbe on leidnud laialdast kasutust tööstuses

Hõbedat kasutatakse tööstuslikult isegi rohkem kui kulda, sest sellel on kullaga sarnased omadused, aga see on palju levinum ja tunduvalt odavam kui kuld. Hõbe on nafta järel enim erinevates toodetes kasutust leidev tooraine. Hõbe on võtmetähtsusega element praegustes suuremates trenditoodetes - näiteks isesõitvad autod, roheenergia (päikesepaneelid), kiibid, tehisintellekt jne.

Hõbedat leidub maakoores erinevate hinnangute kohaselt 15-20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat on läbi ajaloo kaevandatud umbes 1,7 miljonit tonni. Arvatakse, et maakoores on kokku 7,5 miljardit tonni hõbedat, millest lõviosa on kättesaamatu. Erinevalt kullast hõbe korrodeerub, kuid siiski suhteliselt aeglaselt. Umbes poolt kogu kaevandatud hõbedast enam ei eksisteeri, see on ära kasutatud tööstuses või läinud kaduma. Kaevandatud hõbedast umbes 45% on kasutatud ehete, nõude, kaunistuste ja muude tarbeasjade valmistamiseks. Ainult 3% hõbedast on vermitud münte ja 2% on investeerimishõbedas.

Maailma suurimate hõbedatootjate hulka kuuluvad Mehhiko, Hiina ja Peruu.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!

Investeerimishõbeda tootevalikuga saad tutvuda SIIN!

Copy

Märksõnad

Tagasi üles