Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rebane kaebab Estonian Airi kohtusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Iga nädal osa ajast lennujaamades veetev ärimees Peeter Rebane on ärajäänud lennu hüvitise pärast juba aasta otsa oma õigust taga ajanud. Nüüd otsustas ta Estonian Airi kohtusse kaevata.
Iga nädal osa ajast lennujaamades veetev ärimees Peeter Rebane on ärajäänud lennu hüvitise pärast juba aasta otsa oma õigust taga ajanud. Nüüd otsustas ta Estonian Airi kohtusse kaevata. Foto: Kristjan Teedema

Juba üle aasta kestnud vägikaikavedu reisikompensatsiooni pärast ettevõtja Peeter Rebase ja Estonian Airi vahel on siiani lahenduseta, kuna lennufirma keeldub täitmast Rootsi tarbijakaitseameti otsust ega arvesta samalaadsete Euroopa kohtulahenditega.

Rebane on nördinud ja lubab juba põhimõtte pärast asja kohtusse anda. «Keegi peab seda tegema, sest muidu nad jäävadki oma klientidega hoolimatult käituma,» ütles ta ja lisas, et annetab loodetava kohtuvõidu korral saadava hüvitise heategevuseks.

«Kui meil on olemas rahvuslik lennufirma, mida veel riik meie kõigi nimel jõuliselt doteerib, siis olgu see üks väärt firma. Selline, mille üle uhkust tunda, selline, et naabrid – lätlased või ka rootslased – kadestaksid. Praegune Estonian Air võtab asja jõupositsioonilt ning see on inetu,» tõdes Rebane.
«Kohtuskäimine ei ole eesmärk – eesmärk on julgustada kaaskodanikke oma õiguste eest võitlema, aga ka Estonian Airi paremaks muuta,» lisas ta.

Põhimõtteline vaidlus

Jõuproov lennufirmaga sai alguse aasta eest, mil Rebane soovis Stockholmist koju Tallinna sõita. Alguses teatati, et lend hilineb, mitmetunnise ootamise järel jäeti see üldse ära, viidates ootamatutele turvaprobleemidele.

Iganädalase lendajana oskas Rebane küsida toidu- ja joogivautšereid, mida lennufirma ise ei pakkunud. «Keegi ei vaevunud isegi vabandama,» nentis ettevõtja.

Rebane esitas Estonian Airile kahjunõude, mille suuruseks oli tulenevalt kehtestatud ühiseeskirjadest 250 eurot. Lennufirma avaldas küll kahetsust, et pidi lennu tühistama, ja palus ebamugavuste pärast vabandust, kuid polnud nõus reisijale hüvitist maksma.

«Asi pole kaugeltki 250 euros. See on põhimõtteline vaidlus ja soovin, et teised inimesed teaksid paremini oma õigusi, et Estonian Air suhtuks oma klientidesse viisakalt,» tõdes Rebane.

Läinud aastal pöördus Eesti tarbijakaitseameti poole 36 inimest kaebuste ja järelepärimistega, kõik seotud lendude hilinemise või ärajäämisega. Sel aastal on pöördujaid olnud kuus.

Need on aktiivsed inimesed, suurem osa reisijaid lööb kohe käega. Estonian Air on alati väitnud, et hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida poleks suudetud vältida ka kõiki meetmeid võttes.

Tarbijakaitseameti poole pöördus ka Rebane. Ametkond tõdes, et kaebuse järgi otsustades võib lennufirma olla rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral antava hüvitise suhtes. Aga kuna intsident leidis aset Rootsis, siis edastas meie tarbijakaitseamet kaebuse sinna.

Rootsi üldine tarbijakaebuste komisjon saatis oma otsuse Rebasele kaks nädalat tagasi. Selles seisab: «Asjaga seonduvalt ei ole viidatud mingile uurimisele, mis näitab, et tühistatud lennu põhjuseks oli mõni selline erakorraline asjaolu, mille tagajärjel saab lennuettevõte määruse artikkel 5.3 kohaselt vältida ettenähtud hüvitise maksmist. Taotletud summa osas vaidlust ei ole. Seega tuleb Peeter Rebase taotlus rahuldada.»

Euroopa Kohtu 2007. aasta otsus ütleb, et artiklit 5.3 tuleb tõlgendada selles tähenduses, et lennuki tehniline probleem, mis viib lennu hilinemise või ärajätmiseni, ei kuulu «eriolukorra» alla selle artikli tähenduses, välja arvatud juhul, kui probleem on tekkinud asjaoludest, mis oma algupära poolest ei kuulu lennufirma tavapärase tegevuse valdkonda, vaid jäävad lennufirma kontrolli alt täielikult välja. Näiteks kui tehakse pommiähvardus, lind lendab lennukimootorisse, tekib tuhapilv vms.

Soov toetada varjupaika

Rebane saatis Rootsis kogunenud viieliikmelise komisjoni otsuse Estonian Airile, olles veendunud, et nüüd peaks vaidlus lõppenud olema, ja lisas kirja lõppu oma pangakonto numbri koos lausega: «Usun, et ka Tallinna loomade varjupaik rõõmustab selle 250 euro üle, mille neile kindlasti edasi annetan.»

Lennufirma vastas Rebasele 23. märtsil: «Saime kätte Rootsi tarbijakomisjoni kirja, mis on nendepoolne soovitus. Kahjuks peame teatama, et Estonian Air jääb oma esialgse otsuse juurde, kuna antud lennu edasilükkamine oli vältimatu.»

Rebane nentis, et tal ei jää muud üle kui kohtu poole pöörduda. «Kui Estonian Airile ei loe Euroopa Kohtu lahendid ja Rootsi tarbijakomisjoni otsus, siis ei jää paraku muud üle,» ütles ettevõtja.
Majandusminister Juhan Parts tunnistas, et tal on siin raske kohtunik olla.

«Teadmata täpseid asjaolusid, on raske seisukohta võtta firma ja reisija vaidluses,» tunnistas ta. «Selge on see, et kui reisijal on õigustatud nõudmine, siis peab sellele vastama.»

Kommentaar

Joakim Helenius
Estonian Airi nõukogu esimees


Meie firma peab käituma alati seaduse järgi. Seesuguste juhtumite puhul on ikka eri arvamusi, kel on õigus, kel mitte. Ja arusaadavalt ei saa välja maksta hüvitisi kõigile, kes kaebuse esitavad. Aga kui konkreetne juhtum jõuab kohtusse ja Peeter Rebane saab seal õiguse, siis loomulikult maksab Estonian Air.

Ma ei tea praegu kõiki detaile, pole ka näinud Rootsi tarbijakomisjoni otsust, kuid vaatan kogu loo kindlasti isiklikult üle.

Üldistest standarditest rääkides on selge, et Estonian Air peab lähtuma seadustest. Ja isegi kui firmal on kliendist erinev arvamus, peab klienti alati viisakalt ja auväärselt kohtlema.

Tunnen Peeter Rebast päris hästi ja tean, et ta on aumees. Estonian Airi jaoks on väga tähtis hoida Peetrit ja kõiki teisi kliente rahulolevana. Vaatan asja ise läbi ja vastame võimalikult kiiresti.

Tagasi üles