Graafikud ⟩ Pidurdamatuna näiv majanduslangus hävitab Eestis tuhanded töökohad

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütleb, et kuigi mõned näitajad lubavad peagi kergemalt hingata, hakkavad uued mured peale pressima. Foto: Tairo Lutter

• Majandus uuel aastal langeb 0,4-protsenti ja tööpuudus kasvab 9 protsendini.
• Vähenenud tööjõu vajadus ning hinnakasvu aeglustumine avalduvad palgakasvu raugemises.
• Hinnakasv pidurdub, mis tähendab, et inimeste reaalsed sissetulekud kasvad.

Eesti majanduslangus kujuneb seni arvatust pikemaks, prognoosib Eesti Pank. Selle peamised põhjused on Eesti ekspordi­turgude halb seis ja kahanenud konkurentsi­võime. Paljudele tähendab majanduslangus töö kaotamist.

Lühidalt võttis värske majandusprognoosi kokku keskpanga asepresident Ülo Kaasik: «Majandusseis on kehvem, kui me veel mõned kuud tagasi arvasime.» Kui varem lootis pank, et uuel aastal kasvab majandus 1,4 protsenti, siis nüüd oodatakse hoopis 0,4-protsendilist langust.

Majanduslanguse mõjub aina rusuvamalt tööturule. Seni on ettevõtted püüdnud töökohti hoida, mistõttu koguhõive püsib. Ent töötajate hoidmine on keskpanga hinnangul olnud kantud ootusest, et majandus peagi elavneb ja reaalpalk alaneb, mis muudaks tööjõu ettevõtete jaoks odavamaks. Suur tootlikkuse langus annab aga märku töötajate alarakendatusest ning pessimistlikum majanduse väljavaade toob kaasa tööpuuduse suurenemise, mis eeldatavasti tipneb 2024. aastal üheksaprotsendilise tööpuuduse juures.

Languse peamine põhjus on vilets seis Eesti peamistel eksporditurgudel: Rootsis, Soomes ja Saksamaal, aga ka Lätis ja Leedus. Majanduslikust mädasoost ei saa me aga välja enne, kui meie naabritel ja Euroopa Liidul tervikuna hakkab paremini minema.

Eriti laastavalt mõjub, et Põhjamaade ehitusturg kiratseb. Soomes räägitakse, et saabuval aastal jääb ehitamine lausa katki, see aga mõjutab otseselt ka kümneid tuhandeid põhjanaabrite juures töötavaid eestlasi.

Samuti ei vajata naaberturgudel enam senisel määral meil toodetud ehitusmaterjale, puitmaju ja muid kaupu, mistõttu on Eesti tööstustoodang aastaga vähenenud üle 12 protsendi ning töötajate arv töötlevas tööstuses langenud võrreldes 2019. aastaga kuus protsenti.

Kui varem lootis Eesti Pank, et vähemalt Soomes hakkab järgmisel aastal majandus kasvama, siis eile teatas Soome keskpank, et sel aastal langeb sealne majandus 0,5 protsenti ja järgmisel aastal 0,2 protsenti. Soome rahandusministeeriumi hinnang on veelgi süngem: majandus vajub järgmisel aastal samuti 0,5 protsenti. «Soome rahanduse väljavaated on olnud pikka aega tumedad ja ka praegu pole valgust näha,» kirjeldas ministeerium seisu.

Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai sõnul püsivad ekspordi kasvutingimused lähiajal kidurad ja kui tänavu tuleb langust 8,1 protsenti, siis järgmisel aastal 1,4 protsenti. «Lisaks nõudluse vähenemisele on langenud ka meie konkurentsivõime,» lisas Kattai. «Palgakulude kasv jääb rahvusvahelises võrdluses kiireks ning eksporti Skandinaaviasse takistab vahetuskursi kallinemine võrreldes Rootsi ja Norraga.» Kaotatud turuosa taastamine on keskpanga hinnangul keeruline, sest konkurentsivõime parandamine ja uute turgude leidmine võtab aega.

Üks väheseid positiivseid uudiseid on hinnakasvu pidurdumine, mis tähendab, et inimeste reaalne sissetuleku kasvab ja nende ostujõud paraneb. Pisut enam kui aasta jooksul on keskmise palga ostujõud taastunud poole ulatuses; järelejäänud poole taastumiseks kulub aga rohkem aega, sest kuigi inflatsioon aeglustub, on tulevane palgakasv samuti vaoshoitum. Samale tasemel kui enne elukalliduse marulise tõusu algust taastub ostujõud tõenäoliselt alles 2025. aastal, nentis keskpank.

Vähenenud tööjõuvajadus ning hinnakasvu aeglustumine avalduvad ka palgakasvu raugemises. 2024. aastal takistavad palkade täielikku kohanemist kasinamate majandusoludega juba sõlmitud kollektiivsed palgakokkulepped avalikus sektoris ja üleriigilise töötasu alammäära tõus 820 euroni.

Ülo Kaasiku sõnul on hea seegi, et kuigi majanduslangus on kestnud juba seitse kvartalit järjest, püsib tööhõive tipus. «Sellist asja pole eelmistes kriisides nähtud,» märkis ta. «Samas võib seis kiiresti halvemaks minna.»

Teisalt toob intressimäärade langus laenu võtnud ettevõtetele ja majapidamistele mõningast kergendust. Rahaturgude ootuste järgi alaneb euribor lähiaastatel ligikaudu ühe protsendipunkti jagu. See kanduks kiiresti edasi ning vähendaks Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukulusid 15–20 protsenti. Samas pidurdub koos hinnatõusu aeglustumisega ka ettevõtete käibe ja oodatava kasumi kasv, mistõttu ei pruugi intressimäärade langus märkimisväärset investeeringute kasvu kaasa tuua

Sünge prognoosi tõttu muutub Eesti Panga hinnangul riigieelarve koostamine aina keerulisemaks. «Liigselt kärpida ei tohiks, sest eelarvepoliitiline tugi majanduse turgutamiseks oleks praegu igati kohane,» rõhutas Kaasik.

Samas on eelarve juba püsivas puudujäägis varasemate otsuste tõttu, mille pinnalt tähendaks täiendav stimuleerimine veelgi suuremat puudujääki, tõstes kiirenevas tempos riigi võla- ja intressikoormust. Võimalusi selleks kärbib ka võimalik vastuolu riigisiseste ja ELi reeglitega.

Kuna sisemajanduse kogutoodang ei vähene mitte ainult püsihindades, vaid ka eurodes, tähendab iga vähem teenitud miljard majanduses riigile 300–350 miljonit eurot väiksemat maksutulu. «Kuna suure tõenäosusega jääb maksutulu kasv seni prognoositule alla, kasvab surve kulude piiramiseks või uute tuluallikate leidmiseks, et vältida võlaspiraali süvenemist,» kirjeldas Kaasik.

Mis edasisi maksutõuse puudutab, siis rahandusminister Mart Võrklaeva (Reformierakond) hinnangul tuleks majanduslanguse tõttu 2025. aastaks plaanitud 400 miljoni euro suurusest maksutõusust loobuda ja selle asemel rohkem laenu võtta. Ka tuleval aastal kavatseb Võrklaev maksulaekumiste languse korral negatiivse lisaeelarve koostamise asemel rohkem laenata. «Kui tõsta makse ühe protsendi jagu SKTst, siis kuigi meie riigi rahanduse jaoks oleks see äärmiselt oluline, ilmselt me pärsiks sellega veel rohkem majanduse taastumist,» ütles Võrklaev ERRile.