Aasta parim juht Veiko Veskimäe: ma ei ole üksi trügija, mulle meeldib meeskond
Tee-ehitusettevõtte Verstoni asutaja ja juht Veiko Veskimäe valiti tänavu parimaks juhiks. Kümne aastaga on nullist loodud ettevõte kasvanud Eesti suurimaks. Veskimäe on veendunud, et juht peab muutuste keskel olema eesliinil ja käised üles käärima, et plaanitu koos meeskonnaga ellu viia.
Kust leiate töörõõmu?
See muutub ajas. Organisatsioonid, kus tegutsen, on pidevalt muutunud, samuti olen ise kasvanud ja muutunud. Aga praegu leian kõige enam töörõõmu sellest, kui meie inimesed ja meie ettevõte õnnestuvad ning me teeme midagi ägedat. See on päriselt ka kõige olulisem. Kogu aeg tuleb meeskonnas n-ö kraadida, kas inimestel silmad säravad ja kas nad on rahul.
Mis teid ettevõtjana käivitab?
Mind käivitab soov teha asju senisest paremini, luua väärtust laiemalt ja teha elu paremaks. Ettevõtlus on megasuur väljakutse, millegi täiesti uue rajamine ongi nagu tippsport. Oleme päriselt tahtnud teha oma valdkonna parimat ettevõtet, me ei ole väärtustanud kasumit kõige rohkem. Särasilmsed inimesed ja tahe midagi ägedat teha on kõige tähtsamad. Siis on ettevõttel väärtus ja tuleb ka kasum.
Milliseid oskusi ja omadusi otsite meeskonda, mis põhimõttel inimesi värbate?
Mul on palju sellist tooriku vaadet – olen ka ise sisuliselt nullist kasvanud-arenenud. Enamik ameteid või positsioone on tulnud tavamõistes minu jaoks ilmselt liiga vara. Teistpidi, ma ei ole seda kunagi kartnud. Julgustan ka kõiki teisi, et karta ei tasu, aga tahe peab olema ja silmad särama.
Värvates vaatame samuti, kas inimesel silmad säravad, kas tal on tahet ja huvi areneda ning midagi korda saata. Sinna juurde tulevad üldised hoiakud ja väärtused ning loomulikult ka oskused ja professionaalsus. Kui tuleb inimene, kes ütleb, et ta on maapoiss, tubli töömees ning tahab saada kõige paremaks tee-ehitajaks, siis on kõik olemas. Ükski positsioon ei ole tähtsam kui teine. Olulisem on see, mida inimesele meeldib teha, mis teda käivitab ja kus ta ettevõttele suuremat väärtust loob.
Teil töötab osa inimesi Tallinna kontoris, osa aga üle Eesti. Kuidas hoiate ühtset väärtusruumi?
Kui füüsiliselt koos ei ole, tuleb suhtlust tähtsustada. Digitaalsed võimalused on seda palju parandanud, kõik soovivad ju olla kaasatud ja informeeritud.
Uutele töötajatele korraldame sisseelamise ajal infotunni, kus tutvustame Verstoni lugu. Kuna ma teen seda ise, siis on see minu jaoks võimalus kraadida, milliseid inimesi meie juhid värbavad. Kuulan, mida nad on varem teinud, mida meist kuulnud, miks meile tööle tulnud. See ütleb väga palju selle kohta, kas meil on olemas ühine kultuur, samad väärtused ja hoiakud. Teotahe, elurõõm ja mõnes mõttes positiivne maailmavaade – peab olema hea segu sellest. Samuti soov oma tööd hästi teha.
Kord kuus on meil Zoomis infokoosolekud kõigile töötajatele, kasutame aktiivselt ka Slacki (suhtlusplatvorm), kogu info läheb sinna üles. Arusaadavalt on ka inimesi, keda ma ei ole kohanud. Aga alati, kui end tutvustan, siis inimesed teavad mind nägupidi, sest on Zoomis mind näinud.
Kuidas Verston alguse sai, mis on teie lugu?
Töötasin kümme aastat ühes tee-ehituseettevõttes. Läksin sinna kunagi praktikale ja lõpetasin suurte projektide juhina, vahepeal pidasin loomulikult ka tööde- ja objektijuhi ameteid. See oli läbimõeldud otsus, miks läksin just sinna praktikale. Minu hinnangul oli tol hetkel tegu Eesti ühe suurema ja parema tee-ehitusettevõttega. Sain väga hea kogemuse.
Siis olid ettevõttes suured muudatused ja tundus, et peaksin edasi liikuma. Kuna ettevõtlus on mulle alati südamelähedane olnud ja ettevõtjate lood on mind huvitanud, siis tegime partneri Erkko Salustega oma ettevõtte – rajasime Verstoni. Selleks ajaks oli meil valdkonnas arvestatav karjäär, hea renomee ja kontaktide võrgustik.
Kas kahekesi ettevõtte rajamine on hea plaan?
Ma ei ole üksi trügija, mulle meeldib meeskond. Partnerit tasub muidugi hoolega valida.
Millest alustasite ja kuidas teil on läinud?
Esimene plaan oli teha suurematele ettevõtetele suurtel objektidel alltöövõttu. Selgus aga, et väikses Eesti sellist turgu väga ei olnud ja see äriplaan ei töötanud. Kiirelt hakkasime peatöövõttu tegema. Algul väiksemaid asju ja siis suuremaid. Olen kirjeldanud seda nii, et algul ehitasime saunu, siis kortermaju ja nüüd pilvelõhkujaid.
Sinna juurde käib töö selle nimel, et organisatsiooni kasvatada. Samal ajal on projektid muutunud üha keerukamaks. Mingil hetkel tegime kõrvale ka tehnoloogia iduettevõtte Infrafly. See töötab ka täna ja teeb ehitusettevõtetele tarkvara, kuid nagu kõigil start-up’idel, on ka selle fookus ajas muutunud. Selle ettevõttega tegelemine on avardanud ka meie mõttelaadi ja aidanud sellist vana tüüpi äri nagu tee-ehitamine arendada pisut särtsakamalt ja nüüdisaegsemate meetoditega.
Meie esimese kümne aasta plaan oli teha Eesti kõige paremat tee-ehitusettevõtet ja põhimõtteks seejuures oli, et ettevõte algab inimestest. Kümne aastaga saime oma valdkonnas Eesti kõige suuremaks ettevõtteks ja oleme mitmel aastal võitnud ka kõige tasasema tee auhinna. Sinna vahele on jäänud palju proovikive ja aegu, aga oleme jätkuvalt inimeste usku. Me tahame, et meil töötaksid parimad inimesed – nii saame eeldatavasti ka kõige paremaid tulemusi. Täpselt nii lihtne see ongi.
Kuhu edasi, kuhu teel olete?
Tahame kasvada ja saada maailma kõige paremate teede ja taristu ehitajaks. Seal kõrval on veel teine eesmärk: saada maailma kõige keskkonnasäästlikumaks taristuettevõtteks. Me tahame ehitada taristut, mis pakub kasutajatele senisest suuremat väärtust, aga teha seda oluliselt rohelisemalt.
Kas kliendid on valmis keskkonnasäästliku tee ja taristu eest ka maksma?
Eks see muutub. Praegu Eesti klient veel väga ei ole. Meie peamine klient on riik ja riigihangetes on valdavalt kriteeriumiks soodsam hind. Samas, eraelus me ei tee valikuid ju ainult selle järgi, mis on kõige odavam. Oleme sel teemal riigiga palju suhelnud, et hanked peaksid olema väärtuspõhised. Põhjamaade tellijad ehk riigid ostavad juba keskkonnasäästlikumaid lahendusi, kus hind ei ole ainumääraja. Eks see trend jõuab ka mujale. Ka meil Eestis on loodud kliimaministeerium, järelikult tuntakse, et see on oluline teema.
Parima juhi käest tuleb ikka küsida, mis on teie soovitused teistele juhtidele ja mis põhimõtetest oma igapäevatöös lähtute.
Suuresti kolm asja. Esiteks, ambitsioonikus ja tahe päriselt asju hästi teha. Meie jaoks ei tähenda see ainult kasuminumbreid, vaid sisulist soovi teha oma tööd hästi. Et saaksime käsi südamel öelda, et meil on parim taristuettevõte. Teiseks, panna kokku parim meeskond, lasta sellel vastutada ja tegutseda. Kolmandaks inimesed, keda päriselt väärtustada ja saada aru, kas nad on ettevõttes rahul ja õnnelikud. See ei tähenda, et me ei oleks oma töös nõudlikud, aga inimestega tuleb inimlikult käituda ja olla empaatiline.
Mida oma inimeste hoidmiseks teete?
Ma ei oska öelda, kas meil on kõige paremad boonussüsteemid ja hüved, kuigi need on meil väga korralikud. Olulisem on see, kas inimestega käitutakse inimlikult. Kui keegi käitub kellegagi kehvasti või arvab, et on kellestki parem, siis me alati sekkume ja ütleme, et see ei sobi. Olen pärit suhteliselt väikeste võimalustega perest ja olen ka ise väikesest peale tööd teinud. Mul on siiras lugupidamine iga inimese vastu, sõltumata sellest, mis tööd keegi teeb või mis kellegi taust on.
Naljaga pooleks võiks öelda, et ma olen suhteliselt andetu enamikus asjades, aga ma tean kindlasti, et mul on ka mõningad tugevused.
Kas on midagi, mida te sooviksite oma juhtimisstiilis muuta või m
illeski osavam olla?
Juhtimisstiili kohta ei oska öelda. Naljaga pooleks võiks öelda, et ma olen suhteliselt andetu enamikus asjades, aga ma tean kindlasti, et mul on ka mõningad tugevused.
Mis need on?
Arvan, et eestvedamine ja inimestega suhtlemine ongi. Kindlasti on ka tugev eneseusk ja ambitsioonikus olemas. Juhina püüan eneseusku ja ambitsiooni ka organisatsioonis edasi anda. Võib-olla ei ole ma väga hea igapäevajuht, olen parem arendajana ja organisatsiooni edasiviijana. Usun, et kõik on võimalik ja peamegi suuremalt unistama. Et meil on ka muud eesmärgid peale finantseesmärkide Exceli tabelis. Meie ettevõtte roll on ühiskonnas suurem kui lihtsalt tee-ehitajal.
Need isikuomadused toetaksid teid ka mõnes teises sektoris, miks just tee-ehitus?
Jõudmine tee-ehitusse oli juhuslik. Tahtsin minna avalikku haldust õppima, aga kirjand ebaõnnestus. Jäin esimesena tasuta kohalt välja ja kuna tasuliseks õppeks raha ei olnud, siis mu sõber Erkko Saluste, kes on nüüd mu partner, soovitas minna teedeehitust õppima. Tema isa oli tee-ehitaja ja olime sõbraga suviti natuke seda teinud, Järvamaal auke lappinud. Viisin paberid sisse ja kui hakkasin seda tegema, siis tundus see väga äge töö.
Kas ja kellelt olete juhtimist õppinud?
Iga päev õpin midagi juurde. Eelmises ettevõttes õppisin projektijuhti ametis olles ka ärijuhtimise erialal Audenteses. Läksin õppima, kuna juhtimine huvitas mind väga, seal olid välisõppejõud ja see tegi kõik veel põnevamaks.
Samas, kõik juhid on erinevad, neil omad tugevused ja nõrkused. Edu saavutamiseks on palju võimalusi. Aga isegi siis, kui taandada edu ainult finantseesmärkidele, võivad juhtimisstiilid olla väga erinevad. Olen ühtpidi demokraatlik juht, kes usub, et tuleb värvata parimad inimesed, näidata neile suund kätte ja lasta neil rahulikult toimetada. Kui aga on kriitilisemad ajad, siis tuleb juhina valida prioriteedid ja suunata kõigi fookus vaid kõige tähtsamatele teemadele ning muu kõrvale jätta. Nagu koroonaajal, kus tuli minna kriisijuhtimise faasi.
Mul on ka mõned head nõuandjad, kelle arvamust küsin. Samuti loen palju, aga juhi käekiri on ikka unikaalne. Arvan, et parim tee ei ole kellegi kopeerimine.
Mis tarkuse või elukogemuse on lapsepõlv teile kaasa andnud?
Tee tööd, siis tuleb ka armastus. Tööd tuleb mõistusega teha, aga kui hakkad midagi tegema, siis võid avastada, et see kõik võib olla põnev ja hakkad seda ala armastama. Tegime lapsepõlves omajagu tööd. Elasime majas keset Paide linna, meie perel olid lehm, siga ja kanad. Arvan, et taskuraha teenimisega tegin algust 6. klassis. Esimene tasustatud töökoht võis olla kapsapõllu kõplamine. Võtsin põlluservale hoidmiseks kaasa oma väikese õe, kes võis olla vaid nelja-aastane.
Kui läheb liiga hästi, siis tasub olla humble (alandlik) ja jalad maas hoida, sest elul võib olla ka teistsuguseid väljakutseid plaanis. Kui aga läheb kehvasti, ei tasu nina norgu lasta, sellest ei ole kellelgi abi.
Kas tööelus on olnud ka ebaõnnestumisi, kuidas nendega toime tulla?
Ebaõnnestumisi on ikka olnud. Edu ei saagi saavutada ilma ebaeduta. Ma tavatsen öelda, et kui läheb liiga hästi, siis tasub olla humble (alandlik) ja jalad maas hoida, sest elul võib olla ka teistsuguseid väljakutseid plaanis. Kui aga läheb kehvasti, ei tasu nina norgu lasta, sellest ei ole kellelgi abi.
Meil on Verstoni kasvuajal olnud keerulisi momente, eelkõige seoses sellega, kuidas kasvada õiges tempos. Oleme kümne aastaga kasvanud nullist turuliidriks, paberil on see selles valdkonnas peaaegu võimatu. Pidevalt on justkui uus ettevõte juhtida, kuna sa ise, su töötajad ja ka ettevõte tervikuna ei ole varem olnud sellises olukorras. See on pidev muutuste juhtimine. Hoida inimesi, hoida kasvu õiges tempos ja hoida ka tulemusi.
Kui start-up’i mudelis on tavaline, et sa kasvad ega pea pikalt kasumit teenima, sest sul on investorite raha, siis tee-ehituses on mudel teistsugune ja keegi ei paku sulle miljoneid ükskõik mis hinnaga kasvamiseks. Pead suutma siiski ka kasumlikkuse tagada. Kiire kasvu juhtimine on suur muudatuste juhtimine, ettevõtte eestvedamine ja usu hoidmine organisatsioonis, et anda kindlust, et oleme õiges suunas teel.
Mis on kolm soovitust kiirelt kasvavale organisatsioonile?
Kiireid muutusi, kiiret kasvu ja muutuste juhtimist ei saa juht kellelegi delegeerida. Juht peab muutuste keskel olema ise eesliinil, käised üles käärima ja liidrina seda ise eest vedama, et plaanitu koos meeskonnaga ellu viia.
Peab olema plaan, aga ka valmidus seda kogu aeg ringi teha või kohandada. Samuti peab olema kogu aeg valmis õppima. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu finantsidele, sest kiires kasvus on finantsvõimekuse hoidmine kriitilise tähtsusega.
Verston ostis 2021. aastal tee-ehitusettevõtte ASi Eesti Teed. Kuidas kahe ettevõtte ühendamine sujus?
Käibe mõttes olime ostu hetkel enam-vähem sama suured, ca 25 miljoni juures. Verstonis oli sel hetkel ligi 100 töötajat ja Eesti Teedes 240 inimest. Kahe suure ja erineva organisatsiooni ühendamisel on oodata väljakutseid. Ühendasime särtsaka ja kiires tempos kasvava ettevõtte ja pikaajalise riigikultuuriga organisatsiooni. Kuid meil oli plaan ja kindlasti aitas avatud suhtumine. Kohe esimesel hommikul tegime kõigile 340 inimesele Zoomis infokoosoleku, kus rääkisime plaanidest. Teine oluline samm meeskondade liitmisel oli, et panime peakontorite inimesed kohe ka päriselt kokku ja mahutasime end ühte kontorisse. Kolmanda olulise sammuna hakkasime kohe alguses uue juhtkonnaga ettevõttele uut strateegiat tegema, mis aitas inimesi kaasata ja joondada. Kokkuvõttes on hästi läinud, oleme täna nii ehituse kui ka korrashoiu valdkonnas kasvanud turuliidriks.
Kuidas juhina ennetada läbipõlemist ja hoida oma vaimset tervist?
See on keeruline teema. Pean tunnistama, et ka meil on olnud viimase paari aasta jooksul läbipõlemisi. Oleme üritanud sellega tegeleda, erinevaid programme läbi viia ja räägime hea vaimse tervise olulisusest. Kahjuks on südamega töö tegemise teine pool see, et võib see ka ennast läbi põletada. Keerulistel aegadel tuleb sellele eraldi tähelepanu pöörata, sest inimestel on mured hoopis väljaspool tööd.
Viimased pool aastat räägin pea igal võimalusel neljast põhitõest, alustan ja lõpetan koosolekuid sellega. Esiteks: maga 8 tundi – siis on energiatase õige ja maailm tundub jälle ilusam. Teiseks: liikumine, kas või 30 minutit iga päev, kas kiirkõndi, sörki või midagi muud, aga seda tuleks teha järjepidevalt. Kolmandaks, söö normaalselt, ei pea olema ülitervislik, aga normaalselt ja mitte liiga palju. Neljandaks, tegele hobidega, sest need pakuvad rõõmu.
Usun, et need põhimõtted aitavad vaimset tervist hoida ja ise püüan ka neid järgida. Trennid on kalendris kirjas ja nii juba mitu aastat.
Artikkel on ilmunud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.