EL-i liikmesriigid leppisid kokku pakendijäätmete vähendamises

Pakendijäätmed Paikre prügilas. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu PM

Esmaspäeval jõudsid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid ühisele positsioonile Euroopa Komisjoni uue pakendite ja pakendijäätmete reguleerimise ettepanekus.

See on esimene verstapost täpsemate reeglite kokkuleppimises pakendite ja pakendijäätmete valdkonnas, teatas kliimaministeerium. Kokkuleppe fookuses on korduskasutatavate pakendite ja ringmajanduse edendamine kui mõjusaim pakendiprügi vähendamise viis. Eesti, seistes silmitsi samade probleemidega, toetab sõlmitud kokkulepet.

Iga eurooplane tekitas ministeeriumi teatel 2021. aastal ligikaudu 190 kilogrammi pakendijäätmeid. Pakendamine on üks peamine esmaste materjalide kasutamise põhjus ning uuringud näitavad, et 40 protsenti Euroopa Liidus kasutatavast plastist ja 50 protsenti paberist kulub just pakenditele. Kui midagi ette ei võeta, tekib Euroopa Liidus 2030. aastal pakendijäätmeid ligi 20 protsenti ja plastpakendijäätmeid 46 protsenti rohkem kui praegu. Selle tõttu jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid ühisele kokkuleppele mitmete uute nõuete asjus pakenditele ja pakendijäätmetele.

Määruse üldine eesmärk on seada konkreetsed eesmärgid pakendijäätmete vähendamiseks kuni aastani 2040. Samuti soovitakse keelustada tarbetu pakendamise lõpetamiseks teatud pakendid, nagu näiteks minišampoonipudelid ja muud hotellides kasutatavad väikepakendid. Lisaks seatakse plastpakenditele, näiteks karastusjookide pudelitele, minimaalsed ringlussevõetud materjali sisalduse kohustused ja vähendada tuleb ohtlike ainete kasutamist pakendites.

Pakenditele nähakse ette ka selgemad ja tarbijaid paremini informeerivad märgistusnõuded, samuti viiakse nendega kooskõlla pakendikonteinerite märgistus. Restoranid, kohvikud, kauplused ja teised, kes müüvad koheseks tarbimiseks mõeldud toitu karbiga kaasa, peavad hiljemalt 2040. aastaks teatud hulga oma toidust müüma korduskasutatavas või taastäidetavas pakendis.

Tehtud kokkulepe annab ministeeriumi hinnangul kinnitust ka sellele, et Eestis on esimesed õiged sammud juba astutud. Ettepaneku järgi soovitakse üle Euroopa hakata 2029. aastaks juurutama pandipakendi süsteeme, milles Eesti on enda süsteemiga juba paljudele liikmesriikidele eeskujuks. Lisaks jõustub alates 2024. aasta jaanuarist üle Eesti nõue kasutada avalikul üritusel üksnes korduskasutatavaid nõusid.

Ettepanekute jõustumisega väheneks ministeeriumi väitel oluliselt ülepakendamine ja tarbijal oleks suurem valik teha juba ostu hetkel keskkonnasõbralik otsus. Ettevõtete jaoks tähendab kokkulepe täpsemaid nõudmisi pakendite disainile ja materjalidele.

Taaskasutuse eesmärkide seadmine võib nõuda ka ärimudelite kohandamist ja täiendavaid investeeringuid uutesse süsteemidesse ja tootmisprotsessidesse, millega riik ei jäta ministeeriumi kinnitusel ettevõtteid üksi. Euroopa Liidu tõukefondide lähiaastate toetusraha kogumahus 111 miljonit eurot ringmajanduse ja ressursitõhususe valdkonnas on suunatud valdkonna kui terviku lahendamisele. Muu hulgas antakse toetust näiteks jäätmetekke vähendamisele pakendidisaini abil ja ka ringlussevõtu taristu investeeringutele.

Uued pakendite ja pakendijäätmete reguleerimise ettepanekud loovad ka uusi võimalusi innovatsiooniks ja tööhõiveks. Ainuüksi korduskasutuse edendamine peaks tooma korduskasutussektoris 2030. aastaks Euroopa Liidus juurde rohkem kui 600 000 töökohta, millest paljud luuakse kohalikes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. See tähendab lisatöökohti ka Eestis, usub ministeerium.

Järgmised sammud hõlmavad Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelisi läbirääkimisi, et koostöös kujundada määruse lõplik tekst.