SEB: majanduse taastumine on kinni ekspordi taga

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. SEB economic analyst Mihkel Nestor. FOTO: MADIS VELTMAN/POSTIMEES FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Lõppev aasta ei ole Eesti majanduse jaoks olnud edukas ja see on muutnud tumedaks ka ootused tuleviku osas. Ent nagu öeldakse, öö on pimedaim enne koitu ja 2024. aastal hakkab taastuma nii majanduskasv kui inimeste usk helgemasse tulevikku, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Aasta hakkab lõpule jõudma ning on aeg kokkuvõteteks. Mis puudutab Eesti majandust, siis kahjuks ei ole suuri rõõmusõnumeid 2023. aastast kaasa võtta. Majanduse suurimaks mureks oli tänavu kahtlemata väliskaubanduse kidumine. Kiire intressimäärade tõus andis tõsise löögi meie kahele peamisele kaubanduspartnerile, Soomele ja Rootsile. Kahe peale kokku moodustavad nad pea 30% kogu Eesti kaubaekspordist, mis tähendab, et sealse nõudluse kadumist on raske kompenseerida. Kui euroala majandus lõpetab selle aasta tillukese kasvuga, siis Soome ja Rootsi peavad leppima SKP kahanemisega. Eesti jaoks on eriliselt valus löök olnud tugev sõltuvus sealse ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusest. Kallinenud laenamise tõttu jäi selles vallas töö tänavu soiku ja ehitusmahud kahanesid umbes poole võrra.

Lisaks Põhjamaadele mõjutas eksporti nõudluse vähenemine ka mujal Euroopas. Koroonajärgsel ajastul on inimesed soovinud tarbida pigem teenuseid kui kaupasid ja tööstusest sõltuvate riikide jaoks poleks selline keskkond olnud soodne ka intressimäärade tõusuta. Õnneks ekspordib Eesti ka teenuseid, mis kogu väliskaubanduse mahust annavad umbes kolmandiku. Kui kaupade eksport kukkus aasta esimese 9 kuu jooksul püsihindades 13%, siis teenuste eksport isegi 3 protsendi võrra suurenes. Suureks abiks on siin olnud Eesti tehnoloogiasektori tugevus, mille tulemusi on jahenev majanduskeskkond mõjutanud oluliselt vähem.