Euroopa Keskpank jättis laenuraha hinna paigale: hnnatõus saab jälle hoogu juurde

Euroopa Keskpank. Foto: RONALD WITTEK/ EPA/ Scanpix

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäevasel kogunemisel intressimäärad muutmata jätta. Otsuses seisab, et kuigi viimastel kuudel on inflatsioon aeglustunud, siis lähiajal peaks see jälle ajutiselt hoogu juurde saama. 

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,50 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00 protsenti. 

Eurosüsteemi ekspertide värskeimas makromajanduslikus ettevaates euroala kohta prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk-järgult, enne kui läheneb 2025. aastal meie seatud 2 protsendi eesmärgile, teatas keskapnk. Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,4 protsenti, 2024. aastal 2,7 protsenti, 2025. aastal 2,1 ja protsenti ja  2026. aastal 1,9 protsenti.

Euroopa Keskpanga ekspertide septembri ettevaatega võrreldes on 2023. aasta ja eriti 2024. aasta prognoosi korrigeeritud allapoole.

Alusinflatsiooni näitajad on veelgi leevenenud. Euroalasisene hinnasurve on aga endiselt tugev, seda eeskätt tööjõu ühikukulude jõulise kasvu tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsioon eurosüsteemi ekspertide prognoosi kohaselt olema 2023. aastal keskmiselt 5,0 protsenti, 2024. aastal 2,7 protsenti, 2025. aastal 2,3 protsenti ja 2026. aastal 2,1 protsenti.

 Keskpank tõdeb teates, et varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub majanduses jätkuvalt jõuliselt. Rangemad rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majanduskasv jääma lähiajal vaoshoituks. Edaspidi peaks majandus elavnema. Seda toetavad reaalsete sissetulekute kasv – sedamööda, kuidas inflatsiooni aeglustumine ja palkade kasv inimeste olukorda leevendavad – ja välisnõudluse paranemine. Seega eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates, et kasv hoogustub keskmiselt 0,6%-lt 2023. aastal 0,8%ni 2024. aastal ning 1,5%ni nii 2025. kui ka 2026. aastal.

«EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2 protsenti juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist,» seisab teates.

«Nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.»

 Samuti tegi EKP nõukogu täna otsuse edendada eurosüsteemi bilansi normaliseerimist. Ta kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.