Viiendiku Eesti-Vene piiri ületavate sõidukite paakides loksub Venemaalt toodud odav kütus, mis siin ebaseaduslikult maha müüakse.
Riigikontroll: ebaseaduslik kütuseäri moodustab viiendiku piiriületustest
Riigikontrolli auditiaruandest «Veoste piiriületus Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril» selgub, et maksu- ja tolliameti ligikaudse arvestuse kohaselt moodustavad sõiduautode piiriületused ebaseadusliku kütuseäri eesmärgil ligikaudu viiendiku kõigist piiriületustest.
Ameti hinnangul tuuakse Eestisse ebaseaduslikuks müügiks ligikaudu seitse protsenti ametlikult tarbimisse lubatud kütusest. Kui sama kogus oleks seaduslikult müüdud, saanuks riik 2011. aastal täiendavalt aktsiisi- ja käibemaksu enam kui viis miljonit eurot. Riigikontrolli arvates on ebaseaduslik kütuseäri tegelikult veelgi mastaapsem.
Piiripunktide töötajate hinnangu kohaselt ületab viiest sõiduautost keskmiselt neli piiri selleks, et tuua Venemaalt sõiduki kütusepaagis autokütust. Selliselt Eestisse toodavate suurte kütusekoguste realiseerimine võib olla seotud organiseeritud kuritegevusega, märgitakse aruandes.
Narvas kasutatakse bensiiniveoks ka autobusse – Ivangorodi piiripunkti ülema hinnangul ületab ligi kolmandik busse piiri vaid bensiiniveo eesmärgil.
Ministeerium: EL ei luba isikute liikumisvabadust piirata
Maksu- ja tolliamet teatas riigikontrollile, et tema tegevusvõimalused ebaseadusliku kütuseäri tõkestamiseks riigipiiril on suhteliselt piiratud, kuna kütus pumbatakse paagist välja sisemaal ning müüakse eeldatavalt väljaspool legaalset kütuse jaemüügi süsteemi.
Ka rahandusministeeriumi käed on kütuseäriga võitlemisel seotud – eelmise aasta lõpus teatas ministeerium riigikontrollile, et kütuse sõidukite kütusepaakides Eestisse müügiks sissetoomise piiramiseks ei kavandata seadusemuudatusi, kuna selleks puuduvat alused − Euroopa Liit ei luba isikute liikumisvabadust piirata.
2012. aasta veebruari keskel vastas ministeerium riigikontrolli järjekordsele päringule, et siiski kaalub võimalusi rakendada lisameetmeid piiriülese kütuseäri tõkestamiseks, kuid ei ole veel otsustanud, kas selleks piisab vaid tollikontrolli praktika muutmisest või tuleks täiendada õigusakte. Seniste analüüside käigus ei olevat juriidiliselt korrektset ja praktikas efektiivselt toimivat lahendust leitud, teatas ministeerium.