Rahandusministeerium: maksutulu kasv aeglustub

Maksutulu suureneb tarbimismaksude arvelt. Foto: Madis Veltman/Postimees

Rahandusministeeriumi andmeil laekus oktoobris maksu- ja tolliametile 1,175 miljardit eurot maksutulu, ehkki maksutulu kasv aeglustus ülemöödunud kuul 2,9 protsendile, on kümne kuuga makse kogutud 7,4 protsenti aasta varasemast rohkem.

«Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud aktsiisidelt tasumine, mis tegi oktoobris aasta rekordi. Kümne kuu eelarve täitmine vastab prognoosile. Oodatust rohkem on riigieelarvesse laekunud füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu, viimaste aasta eelarve juba täitus sel kuul,» avas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuviken.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus oktoobris 9,2 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus 8,4 protsendini, keskmine palk kasvas 9,3 protsenti ja töökohtade arv langes 0,7 protsenti. «Sektoritest vedas oktoobri palgafondi kasvu haridus 20 protsendiga seoses õpetajate palgatõusuga aasta alguses. Töökohad on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kõige enam hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning majutuses ja toitlustuses,» rääkis Tuvikene.

Riigieelarvesse ja kohalikele omavalitsustele kokku laekus füüsilise isiku tulumaksu oktoobris aastavõrdluses 6,5 protsenti vähem kui mullu. «Sel aastal lahkus teisest pensionisambast ligi 24 100 tööealist inimest ehk üle kahe korra vähem kui möödunud aastal. Septembris lahkus ligi 8300 tööealist, kellelt laekus oktoobris tulumaksu 15 miljonit eurot, mida oli 8 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Laekumist riigieelarvesse kahandab sel aastal ka maksuvaba tulu tõstmine, mida tasandab selle kasutamise edasi lükkamine järgmisesse aastasse,» selgitas ta.

Riigieelarvesse laekuva tulumaksu vähenemise peamine põhjus oktoobris oli Tuvikese sõnul siiski juurde määratud füüsilise isiku tulumaksu kahanemine 18 miljoni euro võrra 83 miljonile eurole. 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga vähenes kasu väärtpaberite võõrandamisest üle kahe korra ja kasu muu vara võõrandamisest välismaal üle 70 protsendi. Kõige rohkem, ligi kolmandiku, kasvas rendi ja üüritulu Eestis.

Oktoobris vähenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 15,8 protsenti ehk üle seitsme miljoni euro võrra. Põhjuseks oli analüütiku sõnul erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu kahanemine, kus möödunud aasta tasumine oli oktoobri kohta tavapärasest suurem. Riigiettevõtetelt laekunud tulumaks veidi kasvas seoses AS Eesti Lootsi likvideerimisega.

Sektoritest vedasid oktoobris jaotatud kasumilt tulumaksu tasumist töötlev tööstus 6,5 miljoni, hulgi- ja jaekaubandus 4,7 ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3,7 miljoni euroga.

Käibemaksu tasumine suurenes oktoobris 7,8 protsenti, mis oli esimese poolaasta keskmise kasvuga võrreldes sarnane tempo. «Oktoobris peatus majandusaktiivsust iseloomustav kogukäivete langus, samuti peatus käibemaksu aluseks oleva Eesti sisese müügi langus ning käibemaksuvõlg ei suurenenud. Oktoobri ilmastikuolude tõttu suurenes energia tarbimine, mis leevendas hindade langusest tulenevat energeetika vähenenud panust tasumisse. Tegevusaladest vedas oktoobris käibemaksu tasumise kasvu enim mootorsõidukite müük 21 protsendiga,» tõi Tuvike välja.

Viimastel kuudel on tarbija ostujõud kasvanud – oktoobris ületas keskmine palgakasv inflatsiooni 4,4 protsendipunkti võrra. See annab analüütiku prognoosil lootust käibemaksutulu jõudsamaks tõusuks aasta lõpul.