Vaher: hädaolukorra seadus puudutab Nordeat ja sideettevõtteid
29. märts 2012, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse heakskiidu saanud hädaolukorra seaduse muudatus puudutaks siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul jõustudes praktiliselt kümmekonda ettevõtet, sealhulgas Nordea Panka ja sideettevõtteid.
Vaher ütles neljapäeval BNS-ile, et suurematest Eestis tegutsevatest pankadest asuvad ainult Nordea Panga infosüsteemid väljaspool Eestit, täpsemalt Soomes.
Elutähtsate teenuste nõuded on praeguses Eesti õiguses juba Vaheri sõnul sätestatud. Tema hinnangul pole põhjust lükata seaduse jõustumist edasi planeeritud 2013. aasta algusega võrreldes, nagu on osa ettevõtteid soovinud. «Aga otsustab lõpuks ikkagi seadusandja,» ütles Vaher.
Koos riigiasutustega on Eestis ligi 170 elutähtsa teenuse osutajat, ütles Vaher valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil. Neist enamiku infosüsteemid asuvad Eestis. Suuremad pangad on Vaheri sõnul eelnõu senise menetlemise käigus kinnitanud, et ei kavatse oma infosüsteeme Eestist välja viia.
Möödunud aastal tehti Eestis iga päev keskmiselt ligikaudu pool miljonit kaardimakset päevas ja jaemüüjate juures moodustavad kaardimaksed kaks kolmandikku kõigist maksetest, märkis Vaher. Füüsiliste isikute tehtud maksetest oli Vaheri sõnul kaardimakseid ligi kolm neljandikku.
Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ning täpsemad kriteeriumid nende osutajate kohta on kirjas eriseadustes nagu elektrituruseadus, elektroonilise side seadus ja krediidiasutuste seadus, teatas BNS-ile siseministeerium. Hädaolukorra seadus on elutähtsate teenuste toimepidevuse osas üldseadus ja sellega teenuste täpsemaid kriteeriume ei sätestata.
Otseselt aktiivsele tegevusele sunnib eelnõu ministeeriumi andmetel vaid Nordea Panka. «Läbirääkimiste käigus on serverite väljaviimise soovist rääkinud veel mõned elutähtsate teenuste osutajad,» märkis ministeerium. Umbes kümmekond elutähtsa teenuse osutajat, peamiselt sideettevõtted, sõltub ministeeriumi andmeil praegu osaliselt välisriikides olevatest infosüsteemidest. «Muudatus tähendab, et ka osaline sõltuvus välisriikide süsteemist vajab ülevaatamist ja muutmist,» märkis ministeerium.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks hädaolukorra seadust muutva eelnõu, mille järgi peavad pangad, sideettevõtjad ja teised elutähtsat teenust osutavad ettevõtted tagama teenuste toimimise ka juhul, kui nende infosüsteemid paiknevad välismaal ning elektrooniline side välisriikidega on katkenud.
Seadusemuudatuse eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutamine olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid või elektroonilise side teenus. Muudatuse kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja tagama teenuse toimepidevuse viisil ja vahenditega, mis ei ole sõltuvuses välisriikides paiknevatest infosüsteemidest.
Siseministeeriumi hinnangul on elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike infosüsteemide Eestist välja viimise risk kõige suurem finants- ja sidesektoris. Nii võivad ministeeriumi hinnangul muutuda Eesti-sisesed maksed, sularaha kättesaadavus, telefonivõrgu ja mobiilside toimimine ning kaardimaksete toimimine sõltuvaks välisriikides asuvate infosüsteemide toimimisest või elektroonilise side teenuse toimimisest välisriikidega.
Eelnõu järgi võivad elutähtsa teenuse osutajad valida, kas nende infosüsteemid asuvad Eestis või mõnes välisriigis. Samas peavad välismaal asuvate andmekogude ja kriitiliste infosüsteemidega asutused Vaheri sõnul tagama, et elutähtsaid teenuseid oleks võimalik osutada ka infosüsteemi rikete või sidekatkestuste korral.
Ministeeriumi teatel jääb teenuseosutajate endi otsustada, kuidas seaduses kehtestatavat nõuet täita. Asutused saaksid valida, kas hoida oma infosüsteeme täies mahus Eestis või luua siia tagavarasüsteemid, mis võimaldaksid teenust osutada vähemalt miinimummahus.
Siseministeerium kaasas eelnõu koostamisele kaitseministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, finantsinspektsiooni, Eesti Panga, RIA, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga ja Danske Bank AS Eesti filiaali esindajad.