KUULA ⟩ Uuring: eestlased tahavad, et robotid müüksid neile kaupa just sellise häälega

Eesti Keele Instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juht Kadri Vare. Foto: EKI

Inimesest eristamatute tehishäälte kasutamine reklaamides on tõusuteel. EKI teadlaste uuring tuvastas, et erinevalt nii mõnegi teise maa tarbijatest eelistavad eestlased, et reklaamis kuuldav robothääl oleks pigem vaikne ja rahulik. Ühtlasi leiti viis, kuidas enneolematult odavalt anda eestikeelsele tehishäälele vajalik emotsioon.

Eesti Keele Instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhi Kadri Vare sõnul viitavad uuringud, et peagi võivad robothääled olla valmis asendama inimesi raadio- ja muude helireklaamide sisselugemisel.

«Eesti ettevõtjatel võiks olla kasutada uuringuid, et uuel tehishäälsete reklaamide ajastul edukalt otsuseid langetada. Pole ju mingi saladus, et mitte alati ei suhtuta reklaamidesse positiivselt – neid kuuldes võidakse vahetada kanalit või raadio üldse sulgeda. Aga ettevõtjate huvides on, et reklaam jõuaks kuulajani ja oleks efektiivne. Kui reklaami peaks esitama arvuti, millist stiili peaks kasutama, et see oleks kuulajale vastuvõetav? Kas kuulajad eelistavad reklaami puhul pigem rahulikku või energilist stiili?» tõi Vare välja uuringu lähtekoha.

Uuringust selgus, et kuulajad eelistasid ülekaalukalt rahulikus stiilis esitatud reklaame – neid oli vastav tarkvara esitanud madalama, vaiksema ja helilisema häälega –, kui energilisi, ja need kõlasid ka energilistest vähem emotsionaalselt.

«Teised uuringud on näidanud, et stiilieelistused sõltuvad kultuurist – kui vastavas kultuuris annab tooni komme nii-öelda agressiivselt müüa, siis oodatakse reklaamidelt ka energilisemat stiili. Kui aga kultuuris on kombeks pigem nii-öelda pehme müük, siis eelistatakse rahulikku stiili. Sellest uuringust ei saa teha järeldusi Eesti müügikultuuri kohta üldiselt, aga seosed on huvitavad ning vääriks edasiuurimist,» ütles Vare.

Samuti leiti uuringu käigus viis, kuidas kergesti panna robothääl kõnelema eesti keelt neutraalse tooni asemel just soovitud stiilis. Kadri Vare sõnul arvati varem, et selleks, et panna arvuti teksti lugema kindla emotsiooniga, oleks vaja sadu või tuhandeid ühes reklaamistiilis ühe esitaja salvestisi, mille najal tarkvara õpetada. Neid pole aga kusagilt võtta.

«EKI teadlased proovisid kasutada vähem ressurssi nõudvat moodust – reklaamistiili siirdamist olemasolevatele sünteeshäältele, kasutades Orbital Vox Stuudiote häälepanka. Tulemuseks olidki äratuntavalt rahulikus ja energilises stiilis nais- ja meessünteeshääl. Samamoodi saab tehiskõnet muuta ka näiteks rahustavaks, pidulikuks, kamandavaks, rõõmsaks või kurvaks,» selgitas Vare.

Kadri Vare sõnul on eesti keele kõnetehnoloogia arendamine oluline, sest kui peatselt saavad inimesed ja masinad omavahel vaba vestluse vormis suhelda, ei tohi eesti keel sellest arenguhüppest maha jääda.

«Keeletehnoloogia kiire areng viimastel aastatel kinnitab, et aeg, kui suhtleme telefoni, arvuti või ka autoga lihtsalt rääkides, on varsti käes. Siis peab seda saama teha ka eesti keeles. Kui uusima tehnoloogia kasutamiseks peaksid eestlased hakkama iga päev näiteks inglise keeles rääkima, oleks see oht eesti keele püsimisele digiajastul,» selgitas Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogide juht.