Patendiamet: kohtupraktika kohaselt pole siiski igasugune sisu autoriõigusega kaitstud

Pärnu maakohtu kohtumaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Taavi Sepp / Scanpix

Patendiameti intellektuaalomandi osakonna nõuniku Kadri Kroodo sõnul on tehistaibu (AI) tulek tekitanud segaduse autoriõiguses, ent värske kohtupraktika näib siiski osutavat, et roboti abil loodud pildi või teksti autoriks ei saa pidada inimest, isegi kui ta seda pilti või teksti on muutnud või parandanud.

«Värskelt selle aasta septembris kinnitas USA autoriõiguse ameti vaidlustuskomisjon, et teosena ei saa registreerida Jason M. Alleni nimelise kunstniku tehisintellekti programmiga Midjourney genereeritud pilti. Taotleja väitis, et on pildi loomisel kasutanud 624 töökäsku, parandanud fototöötlusprogrammiga pildil olevaid vigu ja lisanud uut sisu. Ometi leidis amet, et Allen ei saa pildile tervikuna autoriõiguse kaitset, kuna tegu ei ole inimese loodud teosega,» selgitas nõunik ameti ajaveebis.

Kroodo märkis, et Eesti autoriõiguse seadus sätestab selgelt, et autor on füüsiline isik, kes on loonud teose, kuigi kohtupraktika kohaselt pole siiski igasugune sisu autoriõigusega kaitstud – teose loomisel peab inimene olema rakendanud loovust, teinud isikupäraseid valikuid. Tehistaibu kasutamisel ei pruugi aga inimese loomingulised valikud olla tuvastatavad, sest programmile antud töökäsu ja tulemuse vahel on justkui pime ruum, milles toimuvat kasutaja ei juhi. Näiteks võib ka kahe identse töökäsu sisestamisel tulemus olla erinev.