Pank: Eesti majandus on Baltikumis kõige haavatavamas seisus

Citadele Eesti kontor. Foto: Rene Riisalu / Citadele Pank

Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši sõnul on Eesti majandus, mida mõjutab valusalt erasektori suur võlakoormus ja Skandinaavia lähedus, võrreldes teiste Balti riikidega kõige haavatavamas seisus.

«Balti regioon on juba praegu kerges majanduslanguses. Inflatsioon, kõrged energiahinnad, langevad reaalsissetulekud, nõrk välisnõudlus töötlevas tööstuses ja intressimäärade tõus on mõjutanud Balti riikide sisemajanduse kogutoodangut (SKT) kasvu ning kõigis kolmes Balti riigis on SKT vähenenud vähemalt kaks kvartalit järjest. Tänavuse aasta kolmandas kvartalis vähenes Läti SKT võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 0,1 protsenti, Leedu SKT jäi samaks ja Eesti SKT vähenes 2023. aasta teises kvartalis 3 protsenti mullusega võrreldes,» tõi Āboliņš pressiteates välja.

Nõrga välisnõudluse tõttu on kõigis kolmes Balti riigis tööstussektori toodang vähenenud, samal ajal kui teenindussektor on enamasti kasvu jätkanud. Juhtivad näitajad kõnelevad Āboliņši sõnul Baltimaade piirkonnas vastandlikest majandussuundumustest. «Ühest küljest näitavad andmed, et majandustegevus Leedus on hakanud elavnema, peamiselt tänu optimistlikule vaatele tootmissektoris. Seevastu Lätis on majanduskliima viimastel kuudel püsinud stabiilne, samas kui Eestis oli oktoobri majandususaldusindeksi näitajad 40 kuu kõige nõrgemad,» nentis ta.

Citadele arvates on Eesti seis võrreldes teiste Balti riikidega nõrgem, kuna riigi erasektori võlakoormus on suurem ja riik asub lähemal Skandinaavia majandusele, kus ehitussektor kannatab tõsise languse all. Siiski möönis Āboliņš, et palgad on Baltikumis jätkuvalt kasvamas, tööpuudus on endiselt madal ja inflatsioon langeb kiiresti.

Citadele panga ökonomisti sõnul on viimase kahe aasta jooksul tarbijahinnad Baltimaades tõusnud üle 25 protsendi ja sissetulekute kasv ei ole suutnud inflatsiooniga sammu pidada. Ta selgitas, et see asjaolu kajastub tänavustes suhteliselt nõrkades jaemüüginäitajates, nimelt on müügimahud vähenenud kõigis kolmes Balti riigis.

«Inflatsioon on vähendanud tarbijate ostujõudu ja sissetulekute kasv ei ole veel jõudnud järele hiljutisele hinnatõusule. Samal ajal on laenumaksed intressimäärade tõttu suurenenud ning pandeemiaaegsed suuremad säästud suures osas otsa lõppenud,» tõdes Āboliņš ning lisas, et selle tulemusena on näha trendi, et perede hoiuste kasv pankades aeglustub, samal ajal kui tarbimislaenude väljastamine suureneb.

Tarbijate optimismi tase on Āboliņši sõnul aga Balti regioonis jätkuvalt vastuoluline. «Leedu ja Läti puhul on tarbijate usaldus lähedal mitme aasta tagusele kõrgeimale tasemele, kusjuures tarbijate optimism on peamiselt tingitud inflatsiooni aeglustumisest. Viimasel ajal on tarbijate usaldus Leedus siiski stabiliseerunud ja peatunud, sest tarbijad on muutunud oma finantsolukorra, säästude ja majanduse suhtes veidi ettevaatlikumaks. Eesti puhul on tarbijate usaldus endiselt nõrk, mis kajastub ühtlasi majandususaldusindeksi nõrkades tulemustes,» ütles Āboliņš.

Balti riikide tööturg on vaatamata SKT langusele ökonomisti sõnul aga jätkuvalt paindlik. «Balti riikide keskmine palk on 2023. aasta esimesel poolel kasvanud üle 12 protsendi võrreldes eelmise aastaga. Lätis ja Leedus on töötuse tase endiselt rekordiliselt madal, samas kui Eestis on nõrgem majanduskasv põhjustanud tööpuuduse suurenemise,» märkis Āboliņš.

Ta lisas veel, et tööpuudus on Eestis veidi suurenenud, seda eriti töötlevas tööstuses ja teenindussektori mõnes valdkonnas. Üks näide on idufirmade sektor, kus intressimäärade tõus on vähendanud rahastuse kättesaadavust ja vabade töökohtade arv on vähenenud. Keskmises ja pikas perspektiivis jätkub Balti riikide tööturul pingeline olukord, sest tööealiste inimeste arv Balti riikides väheneb ja tööjõupuudus on jätkuvalt suur takistus majanduskasvule.