PROGNOOS ⟩ Tänavune põllumajandustoodangu väärtus on viiendiku võrra väiksem

BNS
Copy
Veised karjamaal.
Veised karjamaal. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning statistikaameti koostatud esialgse hinnangu järgi kujuneb jooksva aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks 1,36 miljardit eurot, 17 protsenti vähem kui aasta varem.

Ministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt selgitas Maablogis, et põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus kujuneb taimekasvatussaaduste saagi, loomakasvatustoodangu, loomade juurdekasvu, varude muutuse ning põllumajanduslike teenuste ja lahutamatute kõrvaltegevuste hinnastamisel.

Toidu tootmiseks tehtavad kulud jaotatakse laias laastus kolmeks: vahetarbimine (loomasööda, väetiste, taimekaitsevahendite, energia kulud), kulum (varade väärtuse kaudne muutus) ning välised tegurid (tööjõu-, intressimaksete ning rendikulu).

Põllumajandussektori tulemuslikkust saab mõõta toodangu väärtuse ja toetuste ning tehtud kulude vahena. 

Taimekasvatustoodangu väärtus väheneb

«2023. aasta oli põllumajandustootmise jaoks taas omanäoline. Ilm pärssis kevadel taimede kasvu, mis mõjutas nii sööda tootmist kui ka suviviljade stardipositsiooni. Öökülmad kahjustasid viljapuude ja marjapõõsaste õisi, mistõttu mõnes istanduses saaki korjata ei saanudki,» nentis Kirt.

Taimekasvatustoodangu kogus sõltub nii kasvupindadest kui ka saagikusest. Kogu kasutuses olev põllumajandusmaa on Eestis 985 156 hektarit, sellest moodustab põllumaa 72 protsenti, ülejäänu on püsirohumaa ja püsikultuurid. Põllumaast omakorda 49 protsendil kasvatatakse teravilja, 19 protsendil söödakultuure, 11 protsendil rapsi ja rüpsi.

«Nii teravilja kui ka rapsi ja rüpsi kasvupind tänavu vähenes eelmise aasta võrdluses. Kartuli, köögivilja, puuvilja ja marjaaedade kasvatamiseks kasutatav pind on sel aastal vaid 8981 hektarit. Samuti on vähenenud saagikus – teraviljal keskmiselt 13 protsenti, rapsil ja rüpsil 22 protsenti. Puuviljadele ja marjadele hindame saagikuse languseks 44 protsenti, köögiviljal saagikuse tõusu – keskmiselt kolm protsenti,» loetles nõunik.

Kokkuvõtvalt kujuneb taimekasvatussaaduste kogus 17 protsenti väiksemaks kui 2022. aastal, millele lisandub 19-protsendine hinnalangus. «Kõiki neid eeldusi arvesse võttes hindame tänavu taimekasvatustoodangu väärtuseks 548 miljonit eurot, mis on ligi 249 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi, kuid pikemas vaates on näha 2022. aasta erandlikkus. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest 40 protsenti,» osutas Kirt.

Loomakasvatustoodangu väärtus püsib

Erinevalt taimekasvatusest, loomakasvatustoodangu väärtus prognoosi järgi püsib. «Loomakasvatustoodangu väärtust hinnates oleme eeldanud veiste, lammaste ja kitsede arvu vähenemist, kuid sigade ja kodulindude arvu suurenemist aasta lõpuks võrdluses aasta algusega. Ka lihatoodangu kogus väheneb, kuid piima ja mune toodetakse esialgsel hinnangul aasta jooksul enam kui aasta tagasi,» märkis ta.

Loomakasvatuse toodangu väärtuse struktuuris on nõuniku sõnul peamisel kohal piimatoodangu väärtus, mis moodustab sellest 58 protsenti. Piima hind on 2023. aastal langenud küll 5 protsenti, kuid jääb aasta keskmisena siiski kõrgele tasemele. Tootmisstruktuuri ja hinnamuutuseid arvestades kujuneb 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga loomakasvatustoodangu maht 3 protsenti suuremaks ja hinnad langevad 4 protsenti.

Loomakasvatustoodangu väärtuseks hindab riik esialgsetel andmetel 645 miljonit eurot ehk 7 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Erinevalt taimekasvatusest ei ole eelmise aastaga võrreldes tagasilangust näha. Loomakasvatustoodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest 47 protsenti.

Kogutoodangu väärtus väheneb enam kui kulud

«Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal esialgsel hinnangul 1,36 miljardit eurot, mis on 17 protsenti vähem kui aasta varem. Lisaks taime- ja loomakasvatustoodangu väärtusele sisaldub selles ka 12 protsenti põllumajanduslikke teenustöid ja lahutamatuid kõrvaltegevusi,» selgitas Kirt.

Sissetulekute poolel kajastuvad toetused, mis ei ole seotud konkreetse põllumajandussaaduse tootmisega – kokku 205 miljonit eurot ehk 18 protsenti vähem kui 2022. aastal. 2022. aasta energiahindade tõusust tingitud kõrged hinnad 2023. aastal osaliselt langesid. Vahetarbimine vähenes aga vaid 4 protsenti, sest kasutusse läksid ka enne hinnalangust soetatud väetised ja söödad. Kulumile eeldatakse kasvu, kuid hinnang tugineb esimese poolaasta andmetel, mida korrigeeritakse 2024. aasta märtsis.

Tööjõukuludele hindab ministeerium kasvu 9 protsenti, mida tingivad nii keskmise palga tõus kui ka palgalise tööjõu suurem hulk. «Euroopa Keskpanga otsusel on intressimäärad 2023. aastal tõusnud 5–6 protsendini, seetõttu näeme enam kui kahekordset intressikulude kasvu. Renditasule pakume väikest langust. Kokku hindame väliste tegurite kuluks 319,6 miljonit eurot, kasv 23,6 protsenti 2022. aastaga võrreldes,» lisas nõunik.

«Kui tulu ja kulu kokku lüüa, siis näeme, et 2023. aasta on olnud põllumajandussektorile raske. Lisandväärtus, millest toetuste osa on 99 protsenti, väheneb üle poole aasta võrdluses, kuid sellest peaks katma väliste tegurite kulud,» möönis ta. Esimest korda alates 1995. aastast kujuneb põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu esialgsel hinnangul negatiivseks.

Hinnangut korrigeeritakse täpsemate statistiliste andmete alusel tuleva aasta märtsis ning lõplik tõde selgub oktoobriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles