/nginx/o/2012/02/10/949942t1hebcb.jpg)
Euroopa Keskpanga (EKP) poolt euroala finantssüsteemi turgutamiseks astutud sammudele vaatamata tõmbasid pangad veebruaris veelgi vähemaks erasektorile laenamist. Küll aga haaravad nad agaralt riigivõlakirju.
Pangad annavad EKP süstile vaatamata järjest vähem laenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Mario Draghi tõusmist EKP etteotsa andis keskasutus euroala pankadele üle 1 triljoni euro jagu 3-aastaseid laenusid.
Draghi kinnitab, et hoidis niiviisi ära «ränga krediidikrahhi» euroalas.
Eilsed EKP andmed osutavad aga sellele, et pangalaenude vool reaalmajandusse on veebruaris kokku kuivanud – kuigi aeglasemas tempos, kui läinud aasta lõpus enne keskpanga sekkumist.
Erasektorisse antud laenude summa langes jaanuariga võrreldes 11 miljardi euro võrra. Aastane laenukasv kukkus aga jaanuarikuise 1,1 protsendi juurest 0,7 protsendi peale – madalaim näitaja alates 2010. aasta juunist, mil euroala taastus parasjagu «Lehman Brothersi langusest».
«Regiooni teatud osades ei ole krediidikrahhi risk täielikult kadunud,» ütles IGN analüütik Martin van Vliet.
Samal ajal näitasid EKP numbrid, et pangad on kasutanud keskpangalt saadud laenuraha ostmaks kokku euroala kriisiriikide kõrgeid tootlusi pakkuvaid võlakirju.
Kuigi EKP seda iial ametlikult heaks ei kiitnud, nägid Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja teised euroala poliitikud just seda ette kui pääseteed euroala võlakriisist.
Itaalia pangad kulutasid veebruaris riigivõlakirjadele ümmarguselt 23 miljardit eurot (umbes sama palju, kui jaanuaris). Hispaania pangad panid riigivõlakirjade alla 15,7 miljardit eurot.
Barclays Capitali rehkenduste kohaselt osteti tänavuse avakvartaliga europerifeeria riigivõlakirju kokku 115 miljardi euro eest – ligi kaks korda rohkem, kui 2011. aastal tervikuna.
Veebruari näitajad kujutasid endast pettumust pärast mõningasi stabiliseerumise märke jaanuaris.
EKP on väitnud, et nende meetme mõjude avaldumiseks reaalmajanduses läheb mitu kuud.
Barclays Capitali analüütiku Julian Callow arvates järeldab EKP nüüd ilmselt, et «käimas on pangandussektori järk-järguline taastumine».
Erinevused 17-liikmelises euroalas on suured.
Hispaanais ja Portugalis on laenamine majapidamistele ja ettevõtetele selges languses. Samasugune olukord valitseb Hollandis, kus eluasemehinnad kukuvad.
Itaalias ja eriti Prantsusmaal on laenamine aastatagusega kõrvutades kasvanud.
Saksa ettevõtted ja tarbijad naudivad samal ajal riigi lähiajaloo parimaid finantseerimistingimusi – kuigi tegelik laenuvõtmise kasv on jäänud tagasihoidlikuks.
Copyright The Financial Times Limited 2012